Gümnaasiumis on keskne õpilaste valikuvabadus ja osalus erinevate liikumisvõimaluste loomisel ning arendamisel. Mudel sisaldab mitmeid elemente, tegevusi ja soovitusi, mis toimivad hästi ka nooremates kooliastmetes, kuid sisaldavad siiski mõningaid gümnaasiumiastmele spetsiifilisi erisusi ja näiteid. Mudelis toodud näited pärinevad erinevatest koolidest ja pakuvad võimalust mõelda läbi, millised variandid võiksid teie koolis toimida. Mudel ning selle elemendid on jätkuvalt arenduses. 

Mis on Liikuma Kutsuva Gümnaasiumi põhitegevused ja mudel?

KOOLIKULTUUR JA VÄÄRTUSRUUM TOETAVAD LIIKUMIST JA TERVISLIKKUST

Juba kooli väärtustes ning põhidokumentides on oluline rõhutada heaolu ja tervisliku eluviisi olulisust, mida toovad välja ka haridusvaldkonna arengukavad. See tähendab muuhulgas: 

  • Heaolu ja tervise teemade kajastamist kooli strateegilistes dokumentides (nt kooli arengukavas, väärtustes). 
  • Heaolu, tervise ja liikumise väärtustamist kooli igapäevaelus ja kommunikatsioonis. Sellesse saavad tõhusalt panustada ka õpilased näiteks sotsiaalmeediakanalites. 
  • Õpilaste teadlikkuse tõstmist liikumise ja tervise seostest; tervise ja heaolu teemadel eraldi kursuse (või õppekavades läbiva teemana) ning nõustamist terviseteemadel. 

Saaremaa Gümnaasiumi arengukava: “Koolis on fookuses vaimne ja füüsiline tervis, millest lähtuvalt kujundame kooliruumi. Eesmärki toetab Liikuma Kutsuva Gümnaasiumi programmis osalemine ja arendamine.”

KOOLIRUUM JA ÜMBRUS TOETAVAD LIIKUMIST JA TERVISLIKKUST 

Kooli ruumilahendus ja olemasolevad vahendid mõjutavad õpilaste liikumisvalikuid. Seetõttu on oluline luua liikuma inspireeriv keskkond ja pakkuda võimalusi: 

  • Gümnaasiumites on vahenditest ja mängudest populaarsed pinksilauad, poksikotid, sulgpall ning kooli ümbruses sportimisvõimalused nagu jõulinnak, discgolf ja korvpalliplats. 
  • Liikumisõpetus peaks andma õpilastele oskused ja teadmised nende vahendite kasutamiseks. 
  • Kui kooli ümbrus võimaldab, võiks märgistada erineva pikkusega jalutusrajad (nt 3, 5, 10, 30 minutit), mida saaks kasutada nii vahetunnis kui ka ainetundides. 
  • Kool saab teha koostööd lähedal asuvate spordirajatistega, et pakkuda mitmekülgseid liikumisvõimalusi. 
  • Õpilased peaksid olema aktiivselt kaasatud vahendite valimisse, hooldamisse ja kontrollimisse.

KOOLIPÄEVA KORRALDUS TOETAB LIIKUMIST JA TERVISLIKKUST 

Koolipäeva struktuur mõjutab õpilaste liikumisaktiivsust. Olulised võimalused selle toetamiseks: 

  • Pikemad ainetunnid võimaldavad aktiivsete õppemeetodite ja liikumispauside rakendamist ning annavad võimaluse teha pikemaid vahetunde. 
  • Pikemad vahetunnid võimaldavad õpilastel liikuda ja minna õue, kuid toimivad aktiivsed vahetunnid vajavad ka tegevusteks võimaluste loomist ja suunamist. 
  • Kui õpilastel ei ole koduklasse, toimub loomulik liikumine klasside vahetamise käigus. 
  • Tunniplaani koostamisel võiks arvestada ümbruskonna spordirajatiste kasutusvõimalustega, et toetada liikumisõpetuse tunde ja pakkuda rohkem aktiivseid võimalusi. 

ÕPILASTE AKTIIVNE OSALUS 

Liikuma Kutsuva Gümnaasiumi tegevuste õnnestumiseks on õpilaste aktiivne osalus väga oluline. Eriti määrav on see näiteks aktiivsete vahetundide ja koolitee kujundamisel.  

Õpilased saavad osaleda tegevuste planeerimisel ja elluviimisel mitmel moel: 

  • LKG tiim või õpikogukond, kus osalevad nii kooli töötajad kui ka õpilased. 
  • Regulaarne õpilaste kaasamine ideede ja tagasiside kogumisse (seminarid, veebiküsitlused jms). 
  • Liikumistuutorid ja -volinikud, kes meenutavad ainetundides liikumispauside vajadust või viivad ise pause läbi. 
  • Õpilasesindus saab aktiivselt juhtida kooli liikumistegevusi. 
  • Eraldi liikumis- või spordiaktiiv, kes algatab ja korraldab tegevusi. 
  • Palgalised õpilastest huvijuhi assistendid või LKG tegevuste läbiviijad. 
  • Mängujuhid, kes viivad läbi aktiivseid vahetunde nii nooremates kooliastmetes kui gümnaasiumis. 

AKTIIVNE VAHETUND

Gümnasistid tajuvad vahetundi isikliku ajana, mistõttu kool ei pea seda täielikult sisustama, vaid looma võimalused liikumiseks ja aktiivseteks tegevusteks. 

  • Õue minek aitab õpilastel end värskendada ja tähendab alati vähemalt mingit liikumist. 
  • Õpilased võivad ise sisustada vahetunde näiteks klassidevaheliste võistluste, aardejahtide, meditatsiooni- või tantsuvahetundidega. 
  • Pikk vahetund võimaldab sportlikke tegevusi (nt lauatennis, tantsuõpe, liikumismängud). 
  • Võimla või saal peaks olema vahetundide ajal avatud. 
  • Koolikoridor ja õueala võiksid sisaldada liikumisvahendeid: slackline, ronimissein, poksikott, välijõusaal jne. 

Ruumide ja vahendite kasutamiseks peavad olema paigas selged reeglid ja sanktsioonid nende rikkumise puhuks (vahendite mingiks perioodiks äravõtmine). 

AKTIIVNE AINETUND 

Ainetunnid moodustavad suure osa koolipäevast ning gümnasistide õppekoormus ja -pinge on suur, mistõttu liikumine õppimise osana on tervise ja tõhususe seisukohalt vältimatu. 

Aktiivne õpe hõlmab: 

  • Loomulikku liikumist (õppevahendite toomine, ülesannete täitmine liikumise kaudu). 
  • Liikumis- ja sirutuspause (nt kõnniringid, lihtsad võimlemisharjutused). 
  • Õppimist liikudes (grupitööd, kõnniloengud, ülesanded, mis nõuavad liikumist). 
  • Õuesõpet. 

Klassiruumides toetab liikumist: 

  • Paindlikult paigutatav mööbel. 
  • Erinevat tüüpi istumisvõimalused (nt nihelemist võimaldavad toolid, pallid). 
  • Võimalus töötada püsti seisulaua taga. 
  • Kättesaadavad liikumis- ja mänguvahendid. 
  • Kokkulepped liikumispausideks: nt reeglid, millal pausid toimuvad või jooksvalt märku andmine kas käemärgi või ütlemisega. Klassiruumis võvad pause läbi viia ka õpilased ise või leppida kokku keegi, kel ülesanne regulaarselt liikumispause meelde tuletada. 

Oluline on liikumise seostamine lõdvestuse, stressileevenduse ja kokkuvõttes tõhusama õppimisega, milleks õpetajatele ja õpilastele tuleks regulaarselt jagada teaduspõhist infot ja uuringuid. Koolijuhi/õppejuhi poolt aitab õpetajatele selge sõnum, et järjestikuse istumise katkestamine ja aktiivsete õppemeetodite valdamine ning kasutamine on hea õpetamise ja seega hea õpetaja pädevuste loomulik osa. Oluline on toetada õpetajate ja õpilaste teadlikkuse kasvu liikumise mõjust õppimisele. Selleks saab korraldada: 

  • Aktiivse ainetunni koolitusi. 
  • Kolleegidevahelist kogemuste vahetust ja jälgimist. 
  • Liikumispauside ideepanga loomist. 

LIIKUMISÕPETUS

Gümnaasiumiastmes on liikumisõpetuse peamisteks eesmärkideks kujundada noortes positiivne hoiak liikumise suhtes, arendada iseseisvaid liikumisharjumusi ning teadvustada vastutust oma tervise hoidmise eest. Selleks on mitmeid tõhusaid praktikaid ja lahendusi, mida liikumisõpetuse programm võiks sisaldada: 

  • Õpilaste enesehindamine ja -analüüs, näiteks liikumispäeviku pidamine 
  • Isiklik liikumiskava vastavalt huvidele ja vajadustele 
  • Sobivad spordialad ja elustiilimängud, mida saab harrastada nii koolis kui ka vabal ajal 

Olulised põhimõtted gümnaasiumiastmes: 

  • Õpilastele pakutakse valikuvõimalusi, näiteks erinevate liikumisplokkide näol 
  • Kõik õpilased osalevad: 
  • Tervisliku erivajadusega õpilased ei ole lihtsalt vabastatud, vaid neile leitakse sobivad ja toetavad tegevused (nt tervisevõimlemine) 
  • Sportlased ei ole vabastatud, vaid kaasatud sobival viisil 

Lisainfo: liikumisopetus.ee 

ÕPPEKAVA KOOSTAMINE JA VALIKAINED

Gümnaasiumiprogramm on tihe ja nõudlik, kuid koolide kogemus näitab, et tervist ja liikumist toetavad valikud on võimalikud. Võimalikud lahendused: 

  • Liikumist sisaldavad valikkursused, näiteks tants, matkamine või loodusfotograafia 
  • Õppekava koormuse tasakaalustamine, et jätta aega ja ressursse liikumiseks ning tervise hoidmiseks 
  • Paindlikud lahendused tõsisemalt spordiga tegelevatele õpilastele, et ühildada sport ja õpingud 
  • Uurimuslikud ja praktilised tööd (UPT-d) liikumise ja tervise teemadel 

ÜRITUSED, VABA AEG, HUVITEGEVUSED 

Gümnaasiumiõpilastele on oluline võimalus osaleda liikumis- ja sporditegevustes, mis vastavad nende tasemele ja huvidele. Kuna valikuvõimalused võivad olla piiratud, saab kool siin palju ära teha, pakkudes ise tegevusi või tehes koostööd spordiklubidega. 

Võimalikud tegevused ja algatused: 

  • Spordi- ja liikumisringid, sh ühised rühmatrennid (nt multitreeningud või madala lävendiga treeningud nagu pilates) 
  • Kooli spordi- ja liikumisvahendite kasutamise võimaldamine pärast koolipäeva 
  • Õpilaste endi eestvedamisel korraldatavad üritused ja võistlused, näiteks: 
  • Spordiaktiivi korraldatud võistlused ja spordiüritused 
  • Koostöö erinevate programmide ja projektidega (nt rohelise kooli rattamatk) 
  • Kogukonnale suunatud üritused, mida õpilased ise korraldavad 
  • Sõpruskohtumised ja võistlused teiste koolidega 

Oluline on koguda õpilaste ja õpetajate tagasisidet, et üritusi ja tegevusi pidevalt arendada ja paremaks muuta. 

AKTIIVNE KOOLITEE

Eesmärk on toetada igakülgselt jalgsi, rattaga või tõukerattaga koolis käimist. Sellele aitavad kaasa mitmed praktilised lahendused, näiteks: 

  • Piisavalt mugavad ja hästi paigutatud rattaparklad 
  • Koostöö kohaliku omavalitsusega, et arendada kooli ümbruses jalutus- ja kergliiklusteid ning planeerida (kooli)bussi peatuste ja parklate asukohad nii, et ka auto või bussiga saabuvad õpilased ja töötajad saaksid enne koolipäeva veidi liikuda 

Soovitatav on koostada kooli liikuvuskava, mis kaardistab kooli võimalused ja arenguvajadused. 

Lisaks on oluline teemat regulaarselt tõstatada, näiteks: 

  • Kooliteega seotud kampaaniad ja väljakutsed, sh ka näiteks rahvusvaheliste kampaaniate ja tähtpäevade tähistamine nagu jalgsi kooli päev. 
  • Ainetundides aktiivse liikumise keskkonnamõju ja tervisehüvede käsitlemine 

KOOLI TÖÖTAJATE LIIKUMISVÕIMALUSED JA -RÕÕM

Nagu igas liikuma kutsuvas koolis, on ka gümnaasiumis oluline pakkuda töötajatele võimalusi liikumiseks ja liikumisrõõmuks. 

Võimalikud algatused ja tegevused: 

  • Liikumisrõõmu ideekorje ja tegevuskava, et kaardistada töötajate huvid ja ootused 
  • Ühisüritused ja kampaaniad, näiteks sammulugemised 
  • Liikumispausid ja aktiivsed meetodid koosolekutel ja üritustel, näiteks kõnnikoosolekud 
  • Õpetajate omavahelised või õpilastega toimuvad väljakutsed ja võistlused 

Kool saab toetada töötajate aktiivset eluviisi, pakkudes: 

  • Liikumis- ja spordiringe tööpäeva osana, kus osalemisaeg arvestatakse tööaja sisse 
  • Soodustusi ja kokkuleppeid spordiklubidega, et kooli töötajad saaksid soodustingimustel osaleda 
  • Spordikompensatsiooni, et toetada tervislikku eluviisi 

Rohkem ideid leiad liikuma kutsuva töökoha leheküljelt: liikumakutsuvkool.ee