Mis on kiusamine ja mis seda pole? Kuidas Eesti koolides on lood kiusamisega? Kuidas õpetajana kiusuolukordi lahendada ja ennetada?
Väikeste videoloengutega ja praktiliste harjutustega õppematerjali on koostanud psühholoog Kristiina Treial, meie hea koostööpartneri Kiusamisvaba Kooli eestvedaja.

KIUSAMINE on laste ja noorte hulgas tõsine probleem, mis oluliselt häirib nende igapäevast toimetulekut, vaimset tervist ja suutlikkust õppida. Lisaks vahetutele kahjudele on kiusamisel rida pikaajalisi kahjulikke tagajärgi kõigi kokkupuutuvate osapoolte, nii ohvrite, kiusajate kui ka pealtnägijate jaoks.

Kiusamine on keeruline grupiprotsess, milles toimub süstemaatiline võimu kuritarvitamine kaaslaste poolt. Kiusamist defineeritakse kui suhet, kus inimesele tehakse tahtlikult ja korduvalt kahju, kusjuures jõudude ebavõrdsuse tõttu on ohvril keeruline ennast kaitsta (vt nt Smith, 2016; joonis 1).

Joonis 1. Kiusamise neli defineerivat tunnust.
  • vähemalt 20% lapsi on aasta jooksul kiusatud:
    Kui õpilastelt küsida, kui sageli on neid viimase 12 kuu jooksul kiusatud, siis uuringutest on teada, et keskmiselt kannatab kiusamise all rohkem kui iga viies Eesti õpilane (23%; nt Sukk & Soo, 2018; 25% PISA 2018).
  • 10% lastest on olnud kiusajad:
    Neid, kes teisi kiusavad, on kuni kümnendik, ning väike osa õpilastest on nii kiusaja kui kannataja rollis.
  • Poistel suurem oht:
    Kiusamise risk on suurem poiste hulgas ja kasvab 12.-15. eluaastani, mille järel hakkab langema (Menesini & Salmivalli, 2017).

Kiusamise märkamine

Kiusamise märkamine ei ole lihtne, see võib võtta väga erinevaid vorme. Kuna kiusamisel on mitmeid tõsiseid tagajärgi, ei saa me seda aga märkamata jätta. Vaata täpsemalt videost.

Uurime juhtumit

Paul õpib 6. klassis ja on teistest poistest peajagu pikem. Samas on ta liigutused silmatorkavalt aeglased. Kehalise kasvatuse õpetaja on juba õppeaasta algusest märganud, et Paul jääb rühmade valimistel viimaseks ja kui selgub, millisesse rühma ta satub, järgneb selles rühmas ohkamine. Viimases tunnis kaotas Pauli meeskond punkti, kuna Paul ei jõudnud piisavalt kiiresti pallini. Klassivend hõikas selle peale: „Pikk kui latt, venib nagu tatt“.

Kas siin on tegemist kiusamisega?

a) jah, kindlasti;

b) ei, sest kaaslaste pahameel oli võistlusolukorras õigustatud;

c) ei, see on tavapärane poistevaheline asi.

Vaata vastust koos kommentaariga

Jah, siin on suure tõenäosusega tegemist peaasjalikult varjatud kiusamise ehk tõrjumisega (Pauli ei taheta oma rühma), aga on ka viimasest tunnist verbaalse kiusamise näide halvasti ütlemise näol.

Olgugi et Paul on aeglane, ei õigusta see teiste tahtlikku ja korduvat inetut käitumist tema suhtes, mis kahjustab Pauli eneseväärkiust ja suhteid klassis.

Kusjuures sellises olukorras on Paulil ka enesekaitseks keeruline midagi ette võtta, oma liigutuste aeglust muuta ei saa ja vastuhakkamine ei annaks ilmselt tulemust.

Kiusamist saab ja tuleb tõkestada!

Kiusamise tõhus tõkestamine algab palju varem, kui juhtumid üldse tekivad. Kui keskendume ainult märgatud kiusamisjuhtumitesse sekkumisele, siis suudame tõkestada vaid murdosa kogu kiusamisest. Oluline on alustada kõigile suunatud ennetustööst, mida saab koolis teha iga õpetaja. Tõhus ennetustöö aitab juba eos summutada kiusamissoove, märgata paremini ja sekkuda tulemuslikumalt.

Kiusamise ennetamine

Üldised põhimõtted ja võimalused:

Iga koolipere liige tegutseb süstemaatiliselt ja järjepidevalt selle nimel, et kõik koolipere liikmed tunneks ennast turvalise ja väärtustatuna. Seda saab teha:

  • harides: st õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid kiusamise märkamiseks ja selle peatamiseks vajalike teadmiste ja oskustega varustades (nt teematunnid, koolitused, parimad on siin teadus- ja tõenduspõhised programmid);
  • kooli keskkonda turvalisemaks kujundades:
    • tehes järjepidevat tööd turvalise suhtluskeskkonna kujundamiseks, näiteks juba ennetavalt kokku leppides, mida keegi teha saab, kui märkab kiusamist;
    • selgitades välja koolis kõige kiusamisohtlikumad kohad, mida siis turvalisemaks muuta.
  • õppetegevuses teadlikult suhete ja suhtlusoskuste arendamisega tegeledes, nt valides koostööd toetavaid õppimisviise;
  • õpetajana hoolivuse, sallivuse ja heade suhtlusoskustega eeskuju näidates.

NB! Kiusamise ennetamine on pidev töö, iseenesest kiusamine ei vähene. Parimaid tulemusi annab kogu kooli hõlmav, õppekavaga seotud, õpilasi ja lapsevanemaid kaasav järjepidev tegutsemine.

Uurime juhtumit

Õpetaja Amanda on suurte kogemustega õpetaja. 5. klassis on üks poiss, kes kipub tunni ajal esinema ja kaasõpilaste tähelepanu enda peale tõmbama. Õpetajat see häirib ja ta soovib tunnirahu taastada. Juba mitmendat korda kasutab ta poisi korrale kutsumiseks iroonilist märkust poisi pere kohta. See töötab, poiss tõmbub kohe tagasi ja lõpetab esinemise. Õpetaja on rahul.

Kas õpetaja käitumine aitab klassis kiusamist vähendada või mitte?

a) õpetaja käitumine aitab klassis kiusamist vähendada, kuna tegelikult kiusab poiss oma käitumisega teda ja kogu klassi, kuna häirib tunnirahu.

b) õpetaja selline käitumine aitab vähendada klassis kiusamist, kuna õpetab end kehtestama.

c) õpetaja enda selline käitumine on kiusamine ja suurendab kiusamise tõenäosust klassis

d) irooniliste märkuste kasutamine distsiplineerival eesmärgil on igati asjakohane ja ei mõjuta kuidagi kiusamist klassis

Vaata vastust koos kommentaaridega

Kiusamine on tahtlik ja korduv kahjustamine, olukorras, kus teisel on keeruline end kaitsta ja õpetaja on lastele oluline eeskuju ning normide kujundaja.

Kasutades iroonilist märkust tunnirahu rikkuva õpilase peatamiseks, annab õpetaja varjatud sõnumi – kui teine sind häirib, võid teda kahjustada.

Irooniline märkus poisi pere suhtes kahjustab tema väärikust ja staatust kaaslaste hulgas, mudeldab lugupidamatut suhtlemist. Kuigi ka poiss ise käitus lubamatult, ei õigusta see sellist kohtlemist õpetaja poolt.

MIDA TEHA, KUI MÄRKAD KIUSAMIST?

Jälgides õpilaste omavahelisi suhteid, käitumist ja emotsionaalseid reaktsioone, näeme me harva selliseid hetki, kus saame olla kindlad, et tegemist on kiusamisega. Pigem näeme kahtlusi äratavaid märke.

Kui kahtlustad kiusamist:

  • Jälgi kannatava osapoole reaktsioone – millisel moel võib aru saada, et talle tehakse praegu kahju.
  • Jälgi kõrvalseisjate reaktsioone – kas nad ehmuvad, muutuvad ootusärevaks või hoopis naeravad tegijaga kaasa – siit võib saada vihjeid korduvusele ja jõudude ebavõrdsusele.
  • Jälgi osapooli terasemalt, jaga oma tähelepanekuid ja kahtluseid kolleegidega, nii võib selguda, kui suure probleemiga tegelikult tegemist on.
  • Paku kannatavale õpilasele tuge ja jõusta seda. Delikaatne toetuse pakkumine on vahel parim esmaabi üldse.
  • Juhi kiusajate tähelepanu nende käitumise sobimatusele ja vestle võimalikest tagajärgedest
  • Tee endale selgeks, millised juhtumite lahendamise põhimõtted, kokkulepped ja abi saamise võimalused teie koolis olemas on. Nt kas koolis on olemas KiVa-tiim või väljaõppinud spetsialistid, kes oskavad juhtumeid tõhusalt lahendada.

Kiusamise peatamise “karate”

Kui satud peale parasjagu toimuvale kiusamisele, on abi kiusamise peatamise „karatest“ – lühikesest ja konkreetsest 6-sammulisest kõigi osapoolte heaolu väärtustavast sekkumisest.

Iga samm sisaldab 1-2 lauset või tegevust ning kokku võtab aega u 10 sekundit. Kohapeal ei toimu uurimist, ütluste võtmist vmt, et vältida ohvri taasohvristamist.

Sellisele sekkumisele peavad aga kindlasti järgnema hilisemad järeltegevused, näiteks individuaalsed vestlused, mis aitavad ka kiusamissuhet peatada.

Kiusamise peatamise “karate”
1.Sekku toimuvasse otsustavalt: mine vahele.
2.Paku toetust ohvrile ja taga esmalt tema turvalisus.
3.Kirjelda kiusajatele nähtud käitumist, loo seos kiusamisega ja teavita kiusamise mittelubatavusest.
4.Kaasa pealtvaatajad (kiusamisel on peaaegu alati pealtvaatajad) ning teavita neid nende vastutusest kiusamise lõpetamisel.
5.Teavita kiusajaid neid ees ootavatest tagajärgedest, nt tõsisest vestlusest järgmisel vahetunnil.
6.Korralda nii, et lubatud tagajärjed ja järeltegevused tulevad, jälgi edasist asjade kulgu.

Vaata kiusamise peatamise „karate“ kohta pikemalt videost.

Võimalused kiusamise ennetamiseks (Noret jt, 2015):

  • Õpetajad arendavad endas teadliku märkamise ja konstruktiivse sekkumise oskusi. Olulised on õpetaja selged reaktsioonid tõrjumisele ja halvustamisele.
  • Lisaks füüsilise tervise toetamisele ka vaimset ja sotsiaalset tervist toetavad valikud õppetegevustes:
    • Laste säilenõtkuse toetamine – pakutakse jõukohaseid väljakutseid, mis toetavad enesehinnangut ja pakuvad eduelamusi. Liikumine pakub naudingut.
    • Austavad ja koostöised suhted õpilaste ja kolleegidega.
    • Kiusamisvastased sekkumisprogrammid ja aktiivne osalus nendes!
    • Kiusamise teema käsitlemine tunnis.
  • Õpetaja isiklik eeskuju ja normide kujundamine.

Lugemissoovitused

Smith, P. K. (2016). Kiusamisvastane sekkumine koolis. Eesti Haridusteaduste Ajakiri, 4(2), 118. http://ojs.utlib.ee/index.php/EHA/article/view/eha.2016.4.2.06/8199

Sukk, M., Soo, K., 2018. EU Kids Online’i Eesti 2018. aasta uuringu esialgsed tulemused. Kalmus, V., Kurvits, R., Siibak, A. (toim). Tartu: Tartu Ülikool, ühiskonnateaduste instituut.

Täiendavad materjalid ja videoloengu, mis on mõeldud kiusamise märkamiseks, tõkestamiseks ja ennetamiseks liikumisõpetuse/kehalise kasvatuse tunnis, leiate alalehelt www.liikumakutsuvkool.ee/kiusamisvaba_liikumisopetus