Mida liikumissõbralikum on Eesti kool, seda rõõmsamad on õpilased!
Igal kevadel korraldab Haridus- ja Noorteamet 4., 8. ja 11. klassi õpilaste seas küsitluse, millega kogutakse andmeid koolikeskkonna ja rahuolu kohta. Küsitluses on teemaplokk, mis käsitleb liikumisvõimalusi, andes ülevaate nii liikumise hetkeseisust kui selle seostest õpilaste koolikogemusega üldiselt. Aastate jooksul on liikumise teemalistele küsimustele vastuse andnud 110000 last. Sedasi on tegu tänuväärse andmeallikaga, mis aitab kõrvutada Liikuma Kutsuvate Koolide tulemusi teiste koolidega ning hinnata, kuidas liikumisvõimalused koolipäeva jooksul mõjutavad õpilaste koolikogemust, rahulolu, koolirõõmu ja -väsimust.
Head liikumisvõimalused toovad kaasa parema koolikogemuse
Rahuloluküsitluste senised tulemused näitavad, et parimaid liikumisvõimalusi – nii vahetundides kui ainetundides, nii kaasõpilaste, spordivahendite kui õpetajate toel – pakuvad koolid praegu eeskätt neljandate klasside õpilastele. Kõige etema hinde saavad liikumisvõimalusi koolimajas, kõrgelt hinnatakse ka liikumise ja trenni meeldivust. Arenemisvõimalused on aga õuevahetundidel, liikumisel koolitunni osana ja aktiivsel kooliteel.
Kui neid tulemusi kõrvutada rahuloluküsitluse teiste vastustega, saame andmeid selle kohta, kuidas liikumisvõimalused on seotud ja võivad mõjutada laste üldist koolikogemust. Sotsioloogid Triin Vihalemm ja Liina-Mai Tooding analüüsisidki neid seoseid raportis “2018.–2021. aasta üldhariduskoolide rahulolu ja koolikeskkonna küsitlus. Teemaploki “Liikumisvõimalused koolis” ülevaade”.
Vihalemma ja Toodingu raportist selgub, et oma liikumisvõimaluste ja kooli liikumissõbraliku õhkkonna tunnetamine parandab õpilaste kogemust koolist. Mida paremad liikumisvõimalused, seda vähem leidub kooliväsimust. Koolis tuntakse end paremini ja sinna minnakse heal meelel. Paremaks hinnatakse ka oma üldist enesetunnet.
Hea koolikogemus on koolide töö tulemus
Et igapäevane liikumine mõjub hästi tervisele ja heaolule, on ammu teada tõsiasi. Võiks ju skeptiliselt öelda, et küsitluse andmed kinnitavad vanu fakte ja nendega midagi rohkem peale hakata polegi.
Andmete taga on aga koolide aktiivsed pingutused mõtestada liikumise tähendus ümber, tõstes selle kitsastest sporditegevustest avaramasse raami, kooli argitegevuste rutiinseks osaks, ning luues teadlikult liikumissõbralikumat kooliruumi.
Nii selgubki küsitlusest, et paremaid liikumisvõimalusi aitab tagada süsteemsem lähenemine. Näiteks näevad haridusuuendusprogrammi Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga liitunud koolide 4. ja 8. klasside õpilased juba täna oma liikumisvõimalusi oluliselt suuremana kui teiste koolide lapsed – ja seda kõigi küsimuste lõikes.
Liikumise ümbermõtestamise ja võimaluste katsetamisega on koolidest saanud Eestis liikumisuuenduse eestvedajad. Koolide igapäevased pingutused laste liikumisaktiivsuse toetamisel väärivad tunnustust. Nende kogemuste levitamine tooks ühiskonnale kindlasti ka laiemat kasu.
Tulemused: Liikuma Kutsuvad Koolid ja muud Eesti koolid 2022/2023. õppeaastal
- Liikumisvõimalusi oma koolis hindas kokku 29 239 õpilast (11 324, 11 744 ja 6171 õpilast vastavalt 4., 8. ja 11. klassist).
- 4. ja 8. klasside õpilaste keskmine koondhinnang liikumisvõimalustele koolis oli Liikuma Kutsuvates Koolides oluliselt kõrgem kui nendes koolides, mis ei kuulu LKK võrgustikku. 11. klassis on olukord vastupidine. Väga hea meel on näha, et kuigi Liikuma Kutsuvad Koolid on paljudes arengutes läinud teistest koolidest ette, on tendentsid sarnased kõigis koolides. Saame öelda, et liikumisvõimalused Eesti koolides on üldiselt paranemas.
- Õpilased hindavad kõrgelt liikumisvõimalusi koolimajas – see kehtib ühtviisi nii võrgustikukoolides kui teistes.
- Eestikeelsetes koolides on hetkel liikumisvõimalused paremad kui muu emakeelega koolides. Eriti jääb silma erinevus õpetajate poolse julgustamise osas – eestikeelsetes koolides toetavad õpetajad märksa enam laste liikumist vahetundides. Eesti õppekeelega koolides on 4. klassidele loodud ka paremad võimalused õueskäimiseks kui muu emakeelega koolides.
- Endiselt annavad tunda COVID-11 pandeemia mõjud. Koroonaajaks olid juba paranenud nii liikumisvõimaluste üldkeskmised kui üksiküsimuste keskmised skoorid. Distants- ja põimõppe ajal need arengud aga peatusid ning paljudes valdkondades toimus hoopis taandareng: ei tundides ega vahetundides ei saanud varasemaga võrreldes sama palju liikuda (erandiks õues liikumine), korraldati vähem ise vahetunnitegevusi, samuti langes hinnang vaba aja liikumise ja treeningu meeldivusele. 2023. aastaks on tulemused küll kohati taas paranenud, kuid veel ei ole jõudnud kerkida 2018. aasta tasemeni.
Tulemused: Liikuma Kutsuvad Koolid ja muud Eesti koolid 2021/2022. õppeaastal
- 4. ja 8. klasside õpilaste liikumisvõimalused on Liikuma Kutsuvates Koolides oluliselt paremad kui teistes koolides. 11. klasside hinnangutes olulist erinevust ei ilmne;
- kõigis koolides hindasid õpilased liikumisvõimalustest kõige kõrgemalt liikumisvõimalusi koolimajas ning liikumise ja trenni meeldivust;
- kõige madalama hinnangu said 4. klasside õpilastelt vahetunnis õue minemise võimalus (õuevahetund) ja aktiivne transport (koolitee);
- 8. klasside õpilased hindasid kõige madalamalt liikumismängude korraldamist (mänguvahetunde), õpetajate julgustust vahetunnis liikumisel ning liikumisvõimaluste olemasolu tundides (aktiivseid ainetunde);
- 11. klassides olid madalamad hinnangud õpetajate julgustusele vahetunnis liikumiseks, tundides liikumise võimalustele (aktiivsetele ainetundidele) ning ka aktiivse transpordi kasutamisele (aktiivsele kooliteele).
Need tulemused annavad hea pildi Liikuma Kutsuva Kooli programmi arenguvõimalustest: peaksime tegevusi arendama ka gümnaasiumiastme suunal, et gümnasistide liikumisvõimalusi rohkem toetada.
HTM-rahulolu-ja-koolikeskkond_Liikumisvoimalused-koolis_raport_2022-oppeaastaSama fail lingina: https://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-content/uploads/2023/02/HTM-rahulolu-ja-koolikeskkond_Liikumisvoimalused-koolis_raport_2022-oppeaasta.pdf
Tulemused: liikumisvõimaluste mõju õpilaste koolikogemusele
- Liikumisvõimaluste tunnetamine ja üldine liikumissõbralik õhkkond (õpilaste korraldatud liikumistegevused, õpetajate poolne julgustav hoiak, kaasamine) parandab õpilaste koolikogemust – vähem on kooliväsimust, koolis tuntakse end hästi ja tullakse kooli hea meelega.
- Tunnis liikumise võimalused ja üldine liikumissõbralik õhkkond on olulised hea enesetunde loojad kõigis vanuseastmetes.
- Vahetunnis liikumise võimaluste avardamine kasvatab head enesetunnet ja koolimineku meeldivust.
- Liikuma Kutsuva Kooli mõju on kõige rohkem tunnetatav 4. klassides, kuhu on siiani suunatud ka programmi peamised tegevused. Kõik küsitluses mõõdetud liikumisaktiivsuse tunnused olid Liikuma Kutsuvates Koolides kõrgemate näitajatega kui nendes koolides, mis pole võrgustikuga liitunud.
- Vanemates klasside õpilased tunnetavad kooli võrgustikku kuulumise mõju pigem kaudselt, kooli üldise liikumissõbraliku õhkkonna ning õuemineku võimaluste kaudu. Liikuma Kutsuvate Koolide vanematel õpilastel võib noorematele suunatud tegevusi kõrvalt vaadates olla tekkinud ka teatav ilmajäetuse tunne ning nad ootavad rohkem neile suunatud tegevusi ja kaasamist.
Sama fail lingina: https://www.liikumakutsuvkool.ee/wp-content/uploads/2023/05/rahulolu_koond-1.pdf