Kooli traditsiooniline eesmärk on olnud pakkuda akadeemilise hariduse omandamise võimalust – seetõttu on suurem osa senistest kooliruumidest mõistetavalt loonud võimalusi istuvateks tegevusteks. Samas on muutunud meid ümbritsev keskkond nii, et oleme jõudnud istuvasse ajastusse ning laste vähene liikumine on saanud tõsiseks väljakutseks ka haridusasutustele. Ruumi targa kujundamise abil saab luua keskkonna, mis sobib suurepäraselt nii õppimiseks kui liikumiseks. See eeldab paiku, mis stimuleerivad, panevad liikuma ja mõtlema teistmoodi kui intellektuaalne pingutus koolitunnis – panevad proovile ja pingutama sageli ise seda märkamatagi. Samuti eeldab see paiku, kus lobiseda, naerda, mängida või koos (kooli)töid teha.

MIKS on aktiivsust toetav koolimaja-õu kasulik?

  • – aitab eemalduda vaimse töö tekitatud pingest
  • – aitab puhata ja taastada tähelepanuvõimet
  • – aitab luua ja hoida kaaslastega suhteid
  • – suurendab päevast liikumisaktiivsust
  • – vähendab istuvat aega

MIDA kujutab endast aktiivne koolimaja/-õu?

Kooliõu

Kooliõu on mitmekesine läbimõeldud õueala kooli ümber. See ei ole ei ainult jalgpalliväljak või autoparkla, vaid erinevaid tegevusi pakkuv kogukondlik õueruum. Kooliõue saabuja võib sulanduda aktiivsesse tegevusse või panna oma leidlikkuse proovile põnevatel rajatistel. Kooliõu on koht, mis ergutab liikuma ja pakub tegevusi nii spordist huvitatutele kui mängijatele ja ajaveetjatele.

Rattasõbralik kool

Iga koolimaja juures peaks olema võimalusel vihma eest varikatusega kaitstud rattaparkla. See peaks paiknema mugavalt sissepääsu lähedal, et end meelde tuletada ja kutsuda kogu kooliperet rattaga liiklema. Rattamajast võib teha ka disainiülesande õpilastele või kujundada see koos arhitektuuritudengitega.

Lisaks võiks mõelda kooliteele tervikuna. Õpilastega koos võib mõtestada kogu koolitee rattaga läbitava ülesandena. Siinkohal on hea võimalus õppida joonistama kaarte oma kooliteest, arutada, miks on tore rattaga kooli tulla või miks seda väga teha ei taha. Säärased kaardid võivad olla hea võimalus ärgitada kohalikku omavalitsust korrastama esmajärgus just laste kooliteed, et need oleksid hõlpsasti läbitavad kas jala või rattaga.
Pildid: Tartu Kesklinna Kool, Tartu Forseliuse Kool

Liikumisrada ja tegevuskeskus

Liikumisraja loomine on hea võimalus kaasata õpilasi nii kavandamisse kui ka ehitustöödesse. Tegevuskeskusena võivad õpilased tööõpetuse tunnis ehitada näiteks lauatenniselaua (vt juhend). Liikumisrada peaks pakkuma tegevusi eri vanustes ja erinevate oskutega õpilastele.

Populaarseteks lahendusteks on kujunenud ronimisseinad ja rularambid. Radu on võimalik luua ka näiteks puude vahele. Üks selline rada loodi ka Kadrioru parki, kus see elegantselt toetus puudele, neid kahjustamata, ning lubas rännata puude vahel kõrgemale ja madalamale. Koolihoovis võivad olla rajad ja alad, kus on näiteks poste või nööre, mida mööda üles ronida ja samal ajal edasi liikuda.
Pildid: Tallinna Kuristiku Gümnaasium, Erakogu

Asfaltplatsid

Kooli juures olevad asfaldiga kaetud alad saavad olla palju enamat kui tühjad väljakud või autode parkimisplatsid. Asfaldi peale on võimalik joonistada nii erinevaid vahetunnimänge kui ka keksukaste.

Lisaks on võimalik luua ringtreeningualasid, mida saab kasutada ka kehalise kasvatuse tunnis. Lisaks saab asfaltplatse kasutada vahvalt ka kunstiõpetuse tunnis, kus kriidijoonistustega saab luua vahvaid joonistusi, olles ise peategelane enda joonistatud pildil!
Pildid: Nõo Põhikool, Mustamäe Reaalgümnaasium

Kohad loovuseks

Põnevaks väljakutseks võivad olla künklikud väljakud ja ebastandardsed väravad, mis võivad anda võimaluse justkui tuttavaks, aga siiski päris uueks mänguks. Uudne vaatenurk – lamedale katusepinnale võib rajada palliplatsi või projekteerida koolimaja katus meie põhjamaisele kliimale sobivalt kelgumäeks.

Uute puhkealade või mänguplatside loomisel võikski pidada silmas, et vaheldusrikkus ja keskkonna põnevus on liikumise aspektiks suur stimulaator. Maapinna varieeruvust on vaadata väga vahva, lisaks annab see ka võimaluse raskusjõu meie kasuks mängu panna. Näiteks võib jooksurada olla hoopis kaldpind.
Pildid: Audentese Erakool, Vääna-Jõesuu Kool

Ideid loodusest ja kooliaed

Kännud ja puupalgid võivad luua äärmiselt vahva ja põneva mänguplatsi, mis on loodussõbralik ja vaheldusrikas. Niiviisi saab iga mõne aja tagant mänguplatsi ka ümber paigutada. Väike aed on võimalus mitmekesistada kooli väliruumi, kutsub regulaarsele tegevusele värskes õhus ja pakub naudingut kõigile meeltele.

Kooliõu võib olla kohtumispunkt, mänguplats või ühispeenar. Näppupidi mullas olemine aitab lastel ja täiskasvanutel lõõgastuda ja rahuneda. Kui mullalapikest omast käest võtta pole, saab valmistada peenrakastid. Kastide loomisel saab kasutada ka olemasolevaid materjale, nagu juba valmistatud puitkastid või autorehvid. Igal klassil võiks olla oma peenrake, mida saab vahetundide ajal vaatamas käia. Loodusest võib lasta end inspireerida ka teistel viisidel.
Pildid: Tartu Kesklinna Kool, Tartumaa Tervisespordikeskus

Koolimaja

Liikuma kutsuv koolimaja pakub nii aktiivse kui ka rahulikuma tegutsemise võimalusi erinevates koolimaja osades.

Õpperuum

Mitmetes koolimajades leiab avatud ruume, kus seinu ja mööblit on võimalik liigendada ja ümber tõsta. Kuidas võtta aga parim vana planeeringuga koolimajadest?

– Paku erinevaid istumise valikuid
– seisulaua taga töötamist või võimalust asendada tool palliga.

– Muretse virnastatav või kokkupandav mööbel, mis lubab klassiruumi aeg-ajalt päris tühjaks teha ja võtta kasutusele teistmoodi.
– Vii arutelud läbi ringis või hoopis põrandal istudes, kust on ka hea vahel püsti tõusta ja paar harjutust teha.
– Võimalusel vii mõned õpitegevused õue.
Pildid: Tartu Erakool, Konguta Kool

Koridor

Koridor on hea näide ruumi kõnekusest – tühi ruum on peaaegu ilmselge väljakutse joosta, otsast otsani. Kui tormamist ei saa lubada, tuleb leida muid tegevusi. Koridori sobivad hästi kõõlumised, turnimised, pugemised, rippumised, tasakaalu hoidmised ning muud väikest pinda nõudvad pingutused ja lõõgastused.

Koridor on suurepärane pind, et luua siseterviseradasid, kuhu paigutada jada erinevaid ülesandeid, kas seintele või põrandatele graafika või objektide rajana. Nii saab koridorist põnev seiklusmaa, kus vahetunnis kas aeglaselt või kiiresti aaret otsida või orienteerumist harjutada. Koridoride puhul võiks pöörata tähelepanu ka põranda enda materjalile. Kas see on pehme või kõva? Kas seal saab joosta, kikivarvul käia, libiseda või näiteks hüpata? Kui põrandat ennast välja vahetada ei saa, on alati võimalus asetada põrandale matid või vaip või muuta põrandat mõnel teisel viisil.
Pildid: Antsla Gümnaasium, Tartu Forseliuse Kool

Fuajee

Fuajee on enamasti avar ruum, mida saab kasutada liikumistegevusteks. Näiteks võib sinna panna lauatenniselaua või lauajalgpalli, nagu seda on tehtud mitmetes Eesti koolides. Avar ruum võimaldab ka viia läbi erinevaid mänge või tantsuharjutusi, mis just vajavadki suurt vaba ruumi.

Teisest küljest võib fuajeest kujundada põneva tegevusmaastiku istumisalade, mängude, põrandale märgitud radade ja rändavate objektidega, mis jätavad juba ise ruumi fantaasiaks ja tegevuste leiutamiseks.
Pildid: Antsla Gümnaasium, Tartu Erakool

Rändavad ja vabad vahendid

Rändavad objektid on kõige vahvamad ja vabamad liikumis- ja mänguvõimalused üldse. Rändav objekt võib olla pink, puupakk või pehme tumba. Mööbel või igasugune loodusobjekt või spordivahend võib niiviisi muutuda mänguelemendiks, kuhu otsa saab ronida, hüpata ühelt teisele, paigutada ümber, moodustamaks seiklusrada.

Need objektid võivad olla nii esemed, millele leitakse uus tähendus, või näiteks tavalised pallid, hüppenöörid, torbikud jne. Väljakutse omaette on mõelda igapäevaelementidele võimalikult palju uusi aktiivsust soodustavaid kasutusviise.
Pildid: Võru Kreutzwaldi Gümnaasium, Konguta Kool

Seinad

Seinapinda on võimalik kasutada nii ronimisvõimaluste loomiseks kui erinevate märgiste ja harjutuste kleepimiseks. Seega võib seina kasutades luua kooli näiteks liikumisraja, mille seintel asuvad „kontrollpunktid“ suunavad õpilast tegema üht või teist laadi kehaliselt aktiivset tegevust.

Seinal võivad olla kätega katsutavad sihtmärgid, mida erinevas variatsioonis peab tabama. Sarnane mäng saab toimida ka näiteks palliga. Tahvlivärviga saab jällegi luua seina, kus iga nädal võib olla uus mäng. Seintele saab paigaldada ronimispuud või suure ronimisseina.
Pildid: Tartu Erakool, Tartu Tamme Kool

Trepid

Lisaks funktsionaalsusele pakuvad trepid võimalust ka õppimiseks. Trepi kõrval paiknev ronimisnõlv pakub põnevust nii ronijaile kui ka pealtvaatajaile ning tüütuna tunduvale igapäevasele treppidest käimisele tekib lihtne ja seikluslik alternatiiv. Treppide laiadele astmetele lisatud puidust plokid lisavad istumiseks mugava kõrguse ja tekitavad puhkeruumi. Trepid on ühed vahvamad liikumis- ja lausa treeninguobjektid. Treppidel võib teha peaaegu kõike, mängust spordini, ja trepiastmed võimaldavad lõputu arvu liikumis- ja treeningharjutusi.

Trepiastmetele võib kirjutades luua väljakutseid või anda edasi luuletusi. Astmete kõrguste erinevus lubab nii lõõgastumist kui ka liikumiskoormuse varieerimist. Laiematel või kohandatud treppidel saab pealekauba ka istuda ja puhata.
Pildid: Antsla Gümnaasium, Eesti Filmimuuseum

Rippuv maailm

Laed annavad suurepärase võimaluse kõrgustesse pürgida ja ruumi teise pilguga vaadata. Köiemets võib olla ka põnev mängupaik peituseks või kulliks. Muidugi tuleb siinkohal olla ohutu.

Lakke saab riputada ka kiikesid, võrkpindasid või ripptoole, mis annavad võimaluse lõõgastumiseks pärast väljakutset pakkuvat ronimist. Põnev on proovida hoopis köielkõndi ehk slackline’i, mida tihti harjutatakse parkides. See on suurepärane vaheldus tasakaalu treenimiseks.
Pildid: Vääna-Jõesuu Kool, Erakogu

Õpetajate tööruum

Õpetajate tööruumide kujundamisel võib võtta eeskuju moodsatest kontoripindadest. Istumiseks võib olla näiteks pall või kasutusele võib võtta püstiseisulauad. Ka õpetajate tööruumis võib võtta kasutusele rändavad objektid, pingid, tumbad jne, mis sobivad nii istumiseks, lihtsaks asukoha vahetamiseks kui hoopistükkis treenimiseks. Vabamalt mõeldes võib koosolekut ju pidada lausa kiikedel.

 

Soovitused

Kui soovime, et koolikeskkond motiveeriks lapsi ja noori liikuma, siis on abi sellest, kui keskkonna omadused – ruumi füüsilised võimalused, selgelt kokkulepitud reeglid, täiskasvanute toetus ja nõuanded – seda toetaksid. Oluline on kuulata laste ettepanekuid koolimajade ja nende ümbruse füüsilise keskkonna kujundamisel, luua turvaline keskkond ning võimalusi liikumiseks eri vanuses ning erinevate oskuste ja võimetega lastele.