LIIKUMINE JA TERVIS ÕIGUSAKTIDES
Liikumisvõimaluste loomist Eesti koolides toetavad mitmed haridusvaldkonna õigusaktid.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus
PGS § 3. Üldhariduskooli alusväärtused
(1) Üldhariduskoolis toetatakse õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Luuakse tingimused õpilase võimete tasakaalustatud arenguks.
Põhikooli riiklik õppekava
PRÕK § 2. Põhihariduse alusväärtused
(1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks.
PRÕK § 3. Põhikooli sihiseade
(2) Põhikoolis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotlus tagada õpilase eakohane tunnetuslik, kõlbeline, füüsiline ja sotsiaalne areng ning tervikliku maailmapildi kujunemine.
PRÕK § 7. I kooliastmes taotletavad pädevused
Esimese kooliastme lõpus õpilane:
13) hoiab puhtust ja korda, hoolitseb oma välimuse ja tervise eest ning tahab olla terve;
PRÕK § 9. II kooliastmes taotletavad pädevused
Teise kooliastme lõpus õpilane:
14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;
PRÕK § 11. III kooliastmes taotletavad pädevused
Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:
13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne;
(3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on:
7) tervis ja ohutus – taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.
AEG: KOOLI PÄEVAKAVA ÕIGUSAKTIDES
Liikumisvõimaluste loomine eeldab sageli kohandusi kooli päevakavas – näiteks õue- ja võimlavahetunnid vajavad pikemat aega kui Eesti hariduses kõige levinum süsteem, kus 45-minutistele tundidele järgnevad 10-minutised vahetunnid. Paljud koolid on pikemate vahetundide võimaldamiseks võtnud kasutusele paaristundide süsteemi, kus ainetund kestab 70-90 minutit, levinud on ka pikk paus keset koolipäeva ja muud paindlikud variandid.
Sageli pole koolide jaoks siiski selge, milliseid võimalusi pakuvad taolisteks üsna suurteks muudatusteks Eesti Vabariigi õigusaktid.
PGS § 24 ei piira paindliku päevakava võimalusi:
Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.
PRÕK § 5. Õppimise käsitus
(4) 6) kasutatakse nüüdisaegset ja mitmekesist õppemetoodikat, -viise ja -vahendeid (sealhulgas suulisi ja kirjalikke tekste, audio- ja visuaalseid õppevahendeid, aktiivõppemeetodeid, õppekäike, õues- ja muuseumiõpet jms)
AEG: ÕPPETUND ÕIGUSAKTIDES
Õppetund on kooli päevakavas või õpilasele koostatud individuaalses õppekavas juhendatud õppeks ettenähtud ajavahemik. Juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv õpe, näiteks loeng, individuaaltund, konsultatsioon, e-õpe ja õppekäik, mis on suunatud teadmiste ja oskuste omandamisele ning toimub õppekeskkonnas, milles osalevad nii õpilane kui ka pedagoog.
RUUM: ÕPPEKESKKOND ÕIGUSAKTIDES
Üheks oluliseks liikumisvõimaluste loojaks koolis on see, kui õo ainetundine läbimine ka väljaspool klassiruume – koolikoridoris, saalis, ning kindlasti ka õues. Õppekeskkonnana
(1) Õppekeskkonnana mõistetakse õpilasi ümbritseva vaimse, sotsiaalse ja füüsilise keskkonna kooslust, milles õpilased arenevad ja õpivad.
(2) Põhikool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase jõuvarudele.
(4) Füüsilist keskkonda kujundades jälgib põhikool, et:
6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka tunniväliselt.
(5) Õpet võib korraldada ka väljaspool kooli ruume (sealhulgas kooliõues, looduses, muuseumides, arhiivides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas.
LIIKUMINE HARIDUSVALDKONNA ARENGUKAVADES
Eesti haridusvaldkonna arengukava 2035 rõhutab vajadust kujundada heaolu loov õpikeskkond, mis toetab õppija psüühilist ja füüsilist tervist. Sellele aitab kaasa ka liikumisvõimaluste lisamine kooli igapäevaellu.
Eesti haridusvaldkonna arengukava aluspõhimõtetes on ühe põhiväärtusena välja toodud heaolu ja turvalisus. Tervis, st kehaline, vaimne ja sotsiaalne heaolu paneb aluse kogu õppeprotsessile. Nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtete rakendamisel peetakse oluliseks ka vaimselt ja füüsiliselt turvalise ning liikumist soodustava õppekeskkonna ja -korralduse loomist.
Liikumisvõimaluste lisamine muudab nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtted igapäevases koolielus teostatavaks nii õpetajatele kui koolidele. Otsides oma kooli jaoks sobivaid viise liikumisvõimaluste lisamiseks koolipäevadesse, kasvab koolide kohanemisvõime ja valmisolek ka teisteks muudatusteks.
Tutvu lähemalt nüüdisaegse õpikäsitusega: https://www.hm.ee/opikasitus.
Tutvu Eesti Vabariigi haridusvaldkonna arengukavaga: https://vana.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti-haridusvaldkonna-arengukava