Liikuma Kutsuva Kooli sügisseminar
“Liikuma kutsuv koolikultuur – kelle käes on võti?”
toimus 8.-9. oktoobril 2024 Pärnus

Sügisseminar on Liikuma Kutsuvate Koolide iga-aastane suursündmus, mis tõi kokku omavalitsuste esindajad, koolijuhid, õppejuhid, õpetajad, teadlased ning liikumisentusiastid üle Eesti. Sügisseminar on hea võimalus teiste Liikuma Kutsuvate Koolide tiimidega kogemusi vahetada ja uusi ideid saada.

Kahe päeva vältel oli võimalik kuulata põnevaid ettekandeid ja teiste koolide kogemusi, osaleda praktilistes ja teoreetilistes töötubades ning külastada Liikuma Kutsuvaid Koole.

Valik fotosid sügisseminarilt

Fotod: Kristi Kuusmik-Orav

Programm

8. oktoober 9.00-17.30 töötoad ja ettekanded Hestia Hotel Strandis

8. oktoober 19.00-23.00 õhtune programm Hestia Hotel Strandis

9. oktoober 7.00-13.30 aktiivne hommik ja töötoad Hestia Hotel Strandis ning koolikülastused Pärnu linnas

Kogu programmi saad soovi korral PDF-failina alla laadida SIIT.

Registreerimine ja osalustasu

Registreerimine sügisseminarile toimus 22.08-13.09.2024.

• Kogu programm (töötoad, ettekanded, koolikülastused ja õhtune programm) 48 €
• Päevane programm (töötoad, ettekanded ja koolikülastused) 26 €

REGISTREERIMINE SÜGISSEMINARILE LÕPPES 13.09.2024.
Kui pärast registreerumist ilmneb, et te ei saa sügisseminarile tulla, siis palume leida oma koolist/asutusest enda asemele kolleeg.

Arveid väljastab meie partner Reisieksperdi AS.
Arvetega seotud küsimustes on kontaktiks:
Mai Järvela +372 610 8638, mai.jarvela@reisiekspert.ee

TÖÖTOAD

Meie liikuma kutsuv kool

KOVi ja koolide liikuma kutsuv koostöö
Triin Varek, Rakvere Linnavalitsus; Katrin Krause, Harku Vallavolikogu ja Janne Tomberg, Harku Vallavalitsus
Liikuma kutsuva koolikultuuri loomisel on koolid sageli esile toonud just koostöö olulisust koolipidajaga. Millised on koostöövõimalused ning kuidas koolipidaja saab süsteemsete muutuste juures toeks olla, saate kuulata kahe kogemusloo näitel. Oma kogemusi jagavad Rakvere linn ja Harku vald.

Peaasi.ee kutsub kaasa mõtlema – kuidas põimida vaimset tervist ja liikumist?
Minna Sild, Peaasjade keskuse nõustaja, koolitaja ja projektijuht
Peaasi.ee kutsub kaasa mõtlema, kuidas põimida vaimset tervist ja liikumist. Uurime ühiselt läbi, millised liikumistegevused toetavad vaimse tervise alustalasid ja heaolu hoidmise oskuseid. Aina rohkem saame läbi uuringute kinnitust, et tervet vaimu saame toetada läbi mitmekülgse liikumise. Mis on sellest head näited, saame koos proovida ja arutada. Lisaks soovime pakkuda ideid, mida saab liikumise heaks teha ka väljaspool liikumistunde, kuidas saab liikumisõpetaja olla innustajaks ka teistele kolleegidele.

Koostöö lapsevanematega – kas üks võtmetest? Mida näitavad uuringud?
Evelin Mäestu, Tartu Ülikooli liikumislabor
Kui paljud koolid teevad lapsevanematega koostööd selleks, et lapsed oleksid koolis liikuvamad? Kas lapsevanemad on nõus ka ise panustama, et nende lastel oleks koolis rohkem võimalusi liikumiseks? Lapsevanemate vaated ja hoiakud liikumislabori poolt läbiviidud uuringust kui ka rahulolu ja koolikeskkonna uuringust. Lisaks tutvustame lapsevanematele suunatud küsimustikku, mida iga kool saab ise kasutada just lapsevanemate teadmiste, valmisoleku ja hoiakute hindamiseks.

Koolijuhilt koolijuhile: kooli päevakava muutused – kuidas protsessi juhtida?
Kristi Mumm, Tartu Forseliuse Kool
Liikuma kutsuva koolipäeva võtmeks võivad sageli olla muudatused kooli päevakavas – koolipäeva hilisem algus, piisav aeg õuevahetunniks ja paaristunnid. Muudatused kipuvad aga kaasa tooma ebakindlust ja vastuseisu, lisaks puudutavad kooli päevakava muudatused kogu kooliperet – nii õpetajaid, õpilasi kui lapsevanemaid. Kuidas sellist muutuste protsessi juhtida, millega peaks arvestama ning kuidas toetada õpetajate oskuste arengut muutustega kohanemisel? 

Nutivabaks kooliks I ja II
14.15-15.15: Kadri Vahula, Rakvere Reaalkool ja Kristi Reisenbuk, Vääna Mõisakool
15.30-16.30: Pirgit Purju ja Kadri Lepik, Tallinna Lilleküla Gümnaasium; Toomas Jüris, Saarepeedi Kool
Nutisõltuvusega maadlevad nii väikesed kui suured ning saab ühe selgemaks, et lapsed maksavad nutivabaduse eest lõivu tervisega. Kas ja kuidas saab kool siinkohal abikäe ulatada? Kuidas korraldada koolielu selliselt, et nutivabadus ei oleks pelgalt karm piirang vaid ühiselt läbi mõeldud ja ette võetud teekond?

Milline koolihoov kutsub liikuma?
Margit Kagadze, Kärdla Kool ja Deivi Šadeiko, Laupa Põhikool
Koolihoovid on üheks olulisemaks teguriks liikuma kutsuva koolikeskkonna loomisel. Hästi planeeritud ja rakendatud koolihoov toetab aktiivseid vahetunde, ainetunde kui ka vaba aega enne ja pärast kooli. Mis aga muudab ühe koolihoovi liikuma kutsuvaks ning kuidas selleni jõuda? Oma liikuma kutsuva koolihoovi kogemusi jagavad Kärdla Põhikool ning Laupa Põhikool.

Kuidas programmide rohkuses ellu jääda?
Maria Toom ja Anu Peri-Leopard, Gustav Adolfi Gümnaasium; Katrin Martinfeld ja Kaja Simisker, Antsla Gümnaasium
Kas üks kool jaksab korraga olla liikuma kutsuv, ettevõtlik, roheline ja kiusamisvaba? Antsla Gümnaasium ja Gustav Adolfi Gümnaasium jagavad enda kogemusi, kuidas leida ühisosa ning erinevate programmide tegevusi omavahel siduda.

Meie liikuma kutsuv koolipere

Õpetajate liikumisrõõm
Riin Massur ja Ene Põldaru, Puhja Kool; Kristel Paju ja Kaari Maidle, Kuressaare Nooruse kool
Liikuma Kutsuva Kooli mudelis on oluline osa ka kooli töötajate liikumisvõimalustel, sest liikumine toetab kogu koolipere tervist, õppimist, töötamist ja koolirõõmu. Kuidas kooli täiskasvanuid mõtestatult liikuma innustada, sellest räägivad Puhja Kooli ja Kuressaare Nooruse Kooli esindajad.

Tugev tiim kui muutuste võti Liikuma Kutsuva Kooli teekonnal
Tiia Lepik, Miina Härma Gümnaasium ja Leila Merilo, Tõrvandi Kool
Teekond Liikuma Kutsuvaks Kooliks ei ole enamasti sile ja sirgjooneline vaid nõuab sageli julgust, valmidust katsetusteks, eksimisteks ja uuteks katsetusteks. Võrgustiku kogemus näitab, et sellel teekonnal saavutavad kõige suuremat edu need koolid, kus Liikuma Kustuva Kooli tegevused ei ole ühe inimese õlgadel vaid on toimima saadud tugev eestvedav tiim. Kes võiksid tiimi kuuluda? Kui sageli võiks tiim kohtuda? Kuidas tiimi tööd organiseerida? Kuidas vältida tiimiliikmete väsimist? Neil teemadel jagavad oma kogemusi Tartu Miina Härma Gümnaasiumi ja Tõrvandi Kooli Liikuma Kutsuva Kooli tiimide esindajad.

LKK kommunikatsioon – kellele ja kuidas?
Reelika Virma ja Linda Wrobel, Raasiku Kool; Kertu Torn ja Jane Reiljan-Prätz, Vastseliina Gümnaasium
Kuidas jagada enda tegemisi Liikuma Kutsuva Koolina kogu koolipere, lapsevanemate ja kogukonnaga? Mida, kuidas ja kellega jagada ning kuidas liikumise teemad “pildis” hoida? Häid praktikaid jagavad Raasiku Kool ja Vastseliina Gümnaasium.

Aktiivsed ainetunnid

Istumisaja katkestamine ja liikumisega lõimitud õppetegevused I kooliastme ainetundides
Kerli Oks, Vinni-Pajusti Gümnaasium
Lõimides liikumist igasse ainetundi, lisate õppimisele põnevust ja vaheldusrikkust! Lisaks aitate sellega parandada ka õpilaste tähelepanu ja ülesannetele keskendumist! Vinni-Pajusti Gümnaasiumi klassiõpetaja Kerli Oks tutvustab oma töötoas ideid, milliseid aktiivseid ja liikuma kutsuvaid õppetegevusi ta oma ainetundides kasutab, julgustades ka kõiki oma kolleege looma õpikeskkonda, kus õpitakse liikudes ja liigutakse õppides!

Liikumisrõõm II-III kooliastme ainetundides
Liis Viru, Tallinna Kunstigümnaasium
Tallinna Kunstigümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Liis Viru on öelnud: “Analüüsivõime ja eneseväljendusoskus ei teki loenguid kuulates, vaid avatud klassiruumis, kus kõik õpilased saavad sõna.” Lisaks sellele peab õpetaja Liis oluliseks sõna otseses mõttes avatud õpiruumi. Nii toimuvad tema tunnid tihti koolipingist väljas, klassiruumis ringi liikudes või hoopis kooli koridorides. Tulge kuulake ja saage ise osa tegevustest, mida ta kasutab igapäevaselt II ja III kooliastme aktiivsetes ainetundes.

Istumisaja katkestamine ja aktiivse ainetunni tegevused gümnaasiumiastme ainetundides
Ann Aruvee ja Karoliina Tõnisson, Tallinna Järveotsa Gümnaasium
Pikk järjestikune istumisaeg kuni 18-aastastel lastel ja noortel on uuringute järgi seotud erinevate füüsiliste kui ka psühholoogiliste terviseprobleemidega. Samas kui istumisaja katkestamine parandab tähelepanu ja keskendumisvõimet ning liikumisvõimalused ainetunnis seostuvad positiivsema koolikogemusega. Tallinna Järveotsa Gümnaasiumi IV kooliastme aineõpetajate Ann Aruvee ja Karoliina Tõnisssoni poolt läbiviidavas töötoas kuulete ja kogete ka ise, kuidas nemad on oma tundides vanema kooliastme õpilaste istumisaega katkestanud ja tunde seeläbi aktiivsemaks muutnud.

Aktiivse ainetunni vahendite meisterdamine
Reelika Kiivit ja Karmen Moont, Tartu Ülikooli liikumislabor
Liikuma kutsuvat või pika järjestikuse istumisaja katkestamist abistavat vahendit saab lihtsatest vahenditest iga õpetaja ka ise meisterdada. Nii nagu eelnevatel sügisseminaridel, meisterdame ka tänavu üheskoos vahendi, mida saab kasutada selleks, et ainetundi liikumist lisada. Meisterdamine on jõukohane kõigile ning valminud vahendi saab iga osaleja endaga kaasa.

Õuesõpe

Õues õppimise rõõm I kooliastmes
Triin Tähepõld, Uulu Põhikool
Ainetunni läbiviimine õues võib olla tõeline väljakutse õpetajale, kes seda varem teinud ei ole. Mõnel õpetajal tuleb puudu ideedest, mõni ütleb, et õpilased ei suuda õues keskenduda. Uuringud kinnitavad, et õues viibimine aitab suurendada päevast liikumisaktiivsust, vähendada laste ja noorte lühinägelikkuse riski, taastada tähelepanu ja keskendumisvõimet ning vähendada ärevuse sümptomeid. Uulu kooli klassiõpetaja Triin Tähepõllu sõnul peab õuetunni läbiviimist ja õuetunnis osalemist harjutama just nagu korvpallimängu ning ei tohiks eeldada, et õpilane oskab koheselt end uues keskkonnas kontrollida. Töötoas osaledes saategi uurida, kuidas tema oma õuetunde läbi viib ning kuidas õpilasi õuetunniks ette valmistab. Töötuba toimub õues ja iga ilmaga! Keebid kotti!

Praktiline töötuba õuesõppe võimalustest III kooliastmes
Kristi Lõbu, Illuka Põhikool
Õpilaste endi käest küsides on just vanemad õpilased öelnud, et nad tahaksid rohkem õues õppida, sest see lisab tundidesse põnevust. Õpetaja Kristi Lõbu kutsub õue, et teha üheskoos läbi üks näidistund. Võta kaasa laetud mobiiltelefon ja riietu ilmastikukindlalt.

Erinevad viisid liikumise integreerimiseks õues toimuvasse ainetundi
Siim Tõnisson, Tallinna Pelgulinna Riigigümnaasium ja Lodijärve Kool 
Oluline on tagada, et meie õpilased mitte ainult ei omandaks teadmisi, vaid neil oleks sealjuures võimalus õppimisprotsessi kaasata ka keha ja vaim. See aktiivse ainetunni töötuba õues pakub rohkelt praktilisi näiteid, kuidas muuta traditsiooniline ainetund dünaamiliseks ja aktiivseks ning avastada loovaid viise liikumise integreerimiseks ainetundidesse ilma akadeemilist sisu ohverdamata. Vaatamata sellele, et tegevused toimuvad õues, on need kohe kindlasti sobilikud ka siseruumidesse. Liikuva kutsuvaid nippe ainetundidesse jagab Siim Tõnisson.

Aktiivsed vahetunnid

Õuevahetund iga ilmaga – miks ja kuidas?
Eddi Tomband, Vääna-Jõesuu Kool ja Merike Tiidrus, Kohila Gümnaasium
“Meie ilm on suurem osa aastast selline, et õues polegi midagi teha! Õues käies tuleb nii palju pori koolimajja kaasa! Õpilased ei tahagi ju tegelikult õue minna! Neid peab seal valvama ja midagi võib juhtuda!” need on kõige sagedasemad murekohad, mida õuevahetunnist rääkides välja tuuakse. Uuringute põhjal saame väita, et igapäevane õuevahetund on üks parimaid võimalusi, kuidas tuua õpilaste koolipäevadesse rohkem aktiivset liikumist. Kuidas ikkagi murda müüti, et õuevahetund on võimalik vaid “ilusa ilmaga” ning jõuda selleni, et õues liikumine oleks kogu kooliaasta vältel iga õpilase koolipäeva loomulik osa? Oma kogemusi jagavad Vääna-Jõesuu kool ja Kohila Gümnaasium, kus aastaringsed õuevahetunnid päriselt toimivad.

Mängujuhtide süsteem meie koolis
Ülle Närska, Puhja Kool ja Reelika Virma, Raasiku Kool
Õpilastele meeldivad mänguvahetunnid väga. Aga mida teha, et mängujuhid, kes vahetunde eest veavad, ei väsiks ja ka nooremad õpilased sooviks ja saaks samuti mänge juhtida? Liikuma kutsuvate koolide kogemused on näidanud, et mängujuhte juhendaval täiskasvanul on selles väga suur roll. Töötoas kuulete , kuidas Puhja Kool ja Raasiku Kool oma mängujuhtide süsteemi üles on ehitanud ning kuidas nad aitavad hoida noorte mängujuhtide motivatsiooni ja tagada nende järelkasvu.

Aktiivne koolitee

Kuidas ühendada aktiivne ja turvaline koolitee?
Marika Luik, Sirli Tallo ja Eve-Mai Valdna, Transpordiamet; Helen Maripuu, Audru Kool
Jala või rattaga koolis käimine on kasulik nii lapse tervisele, iseseisvusele, suhetele kui õppimisele, võtab liiklusest autosid vähemaks ja teeb õhu puhtamaks. Transpordiamet jagab häid liiklusohutuse praktikaid aktiivse ja turvalise koolitee võtmes.

Kõnniloeng: aktiivne ja keskkonnasõbralik koolitee
Eeva Kirsipuu-Vadi, Roheline kool / Tartu loodusmaja
Teame ju kõik, et jalgsi ja rattaga liikumine on kasulik tervisele ja hea keskkonnale. Tihti seostub autostumine õhusaastega, kuid tegelik keskkonnamõju on hoopis mitmekihilisem. Loengus kuulebki, milles see mõju seisneb ning otsime võimalusi, kuidas koolitee võiks hoopis parandada õpilaste, õpetaja ja keskkonna tervist. Olles teadlik keskkonnamõjust tekib ka keskkonnamõnu!

Liikumisõpetus

Liikumisõpetus – uus ainekava on koolidesse jõudnud. Kogumuslood koolidest.
* 11.30-12.15: Kärt Tõnisson, Püha Johannesse Kool ja Linda Marii Aljasmäe, Gustav Adolfi Gümnaasium
* 12.30-13.15: Gerli Odrusk, Nõo Põhikool ja Evaliis Seiler, Tartu Veeriku Kool
Liikumisõpetuse töötoas räägivad uue ainekava koolitajad enda ainekava rakendamise ja läbiviidud koolituste kogemuste põhjal korduma kippuvatest küsimustest seoses uue kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse ainekavaga. Lisaks toovad koolitajad näiteid, kuidas nemad enda koolis on uut ainekava hakanud ellu viima, millele tähelepanu pööranud ja milliseid muutusi teinud. Töötoa teises pooles loodame eelnevatel teemadel diskuteerida ka osalejatega.

NB! Töötoad “Liikumisõpetus – uus ainekava on koolidesse jõudnud” on sama sisu ja ülesehitusega, aga erinevate koolitajatega.

Aktiivsed töötoad

Hommikujooga ehk äratus kehale ja meelele
Aura Mengel, Janne Ristimetsa Tantsustuudio
Mõnus dünaamiline kehaäratus ja meelevirgutus. Voolavad venitused, sirutused, lihastreering. Innukalt füüsiline, intellektuaalselt stimuleeriv, vaimselt virgutav ja sügavalt lõõgastav joogapraktika. Tunnid sobivad igas eas huvilistele, nii algajatele kui edasijõudnutele. Eelnev kogemus ei ole oluline.

Orienteerumismäng
Reene Tammearu, Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
Kutsume orienteerumismängu mängides liikuma ja Pärnut avastama. Selline õueseiklus on jõukohane meetod igas vanuses õpilastega vaheldusrikka tunni läbiviimiseks ning sobib ka ühiseks meeskonnategevuseks kolleegidega. Orienteerumismängusid saab kohandada nii koolihoovidesse, parkidesse kui tervetesse linnaosadesse.

Koolikülastused

Pärnu Kuninga Tänava Põhikool
Pärnu Kuninga Tänava Põhikool (Kuninga 29) on veidi enam kui 500 õpilasega põhikool Pärnu linnas, mis liitus LKK võrgustikuga 2019. aastal ning on ühtlasi LKK vapikool. Liikuma Kutsuva Kooli programmi hea käekäigu eest seisab motiveeritud meeskond, kelle ümber on koondunud ka tublid mängujuhid. Liikumisel on oluline roll koolipere traditsioonilistes üritustes ning igapäevaselt kutsub õpilasi liikuma koolihoov ning sealne õunapuuaed. Koolihoov pakub võimalusi kiikumiseks, pallimängudeks ja turnimiseks, aga sama suure rõõmuga kasutavad seda ka õpetajad õuesõppe tundideks. Tundidesse toovad vaheldusrikkust kaks interaktiivset mängu: LÜ ja SPORTident.

Pärnu Rääma Põhikool
Pärnu Rääma Põhikool (Raba 3) on ligi 600 õpilasega põhikool Pärnu linnas, mis liitus LKK võrgustikuga 2021. aastal. Koolis toimetavad aktiivselt mängujuhid, kes kohtuvad iga kuu korra, et koos mängida ja rääkida, kuidas läinud on. Usinaid uusi mängujuhte aina kasvab juurde! Koolipäeva jooksul veedavad lapsed ja õpetajad hea meelega aega värskes õhus – seda nii vahe- kui ainetundides. Suur rattaparkla ja kooliümbrusesse paigutatud sildid “Tore, et tulid rattaga kooli” julgustavad kogu kooliperet valima kooli jõudmiseks aktiivseid meetodeid. Muuhulgas on kool võtnud eesmärgiks lõimida omavahel LKK ja KiVa programme ehk tõsta laste teadlikkust kiusamisest ja selle märkamisest ning seda siduda aktiivse eluviisiga.

Pärnu Vanalinna Põhikool
Pärnu Vanalinna Põhikool (Nikolai 26) on enam kui 530 õpilasega põhikool Pärnu linnas, mis liitus LKK võrgustikuga 2019. aastal ning on ühtlasti LKK vapikool. Kooliperele tähendab see vahetundide korralduse, ainetundide, aga ka koolitee ja koolimaja läbimõtlemist nii, et lapsed saaksid olla võimalikult aktiivsed. Õpetajatel on võimalik osaleda koolitustel, et õppida ja proovida liikumist sisaldavaid õppemeetodeid. 

Varasemalt toimunud sügisseminaride programmi ja töötubade info: 2023, 2022, 2021 ja 2020