Rattaga trennis käimine suurendab trenni head mõju ning toetab nii lapse iseseisvust kui liikumisaktiivsust.
Olulisemad rattaga trennis käimise kasud
- rattasõit täiendab ja toetab treeningu head mõju! Lapsed ja noored peaksid liikuma vähemalt tund aega päevas mõõduka kuni tugeva liikumisaktiivsusega – nii, et nende nahk läheb soojaks ja pulss tõuseb. See on hädavajalik nende tervisele ja arengule. Vaid 28% Eesti laste trenniajast möödub sellise aktiivsusega. Ise trenni minnes ja sealt lahkudes saab laps täiendavat kasu;
- iseseisev liikumine õpetab riske hindama ja võtma, orienteeruma ning tegevusi ja aega planeerima. Need on oskused, mis kuluvad ära nii treeningutega seoses kui igapäevaelus;
- annab tervema järgmise põlvkonna: õues olemine ja liikumine toetavad immuunsüsteemi ja normaalset füüsilist arengut, panevad aluse heale vaimsele ja füüsilisele tervisele, ennetavad terviseriske ja krooniliste haiguste riske kauges tulevikus, aga ka depressiooni ja ärevust, toetavad õpivõimet ja aju tervist;
- laste iseseisev liikumine aitab kaasa nende enesekindlusele – kes meist ei sooviks asju ise teha. Lisaks: kõige vingemad jutud ja naljad sünnivad pärast trenni riietusruumis või sõbraga koos koduteel. Autosse kiirustades jäävad need kogemata;
- aitab lapsel elu kogeda, mitte auto aknast selle möödumist silmitseda;
- annab ka lapsevanematele märgatava lisaaja. Nimekiri tegevustest, mida teha autos trenni lõpu ootamise asemel, on lõputu;
- toetab treenereid: kes meist ei sooviks oma treeninggruppi iseseisvalt hakkama saavaid lapsi, kui iseseisvus kandub üle ka võistlusreisidele ja loodetavasti ka väljakule? Omapäi või sõpradega trennides käimine aitab sellele tublisti kaasa!
Kuidas treenerina last toetada?
Suur osa lapsevanemaid ütleb kui ühest suust, et laps kuulab treenerit kõige enam. Seepärast on treeneri innustamisel ja eeskujul meie kampaanias väga oluline osa. Aitäh, kui saate panustada!
- aidake lastel jõuda rattaparklani: kaardistage rataste lähimad parkimisvõimalused ja pange vajadusel välja silt juhistega, kuidas rattaparklani jõuda;
- julgustage ja tunnustage lapsi: tunnustage aktiivselt saabujaid; paigaldage staadioni või spordihoone sissepääsu(de) juurde julgustav ja tunnustav silt rattaga trenni saabunud lastele, nt kirjaga “Aitäh, et tulid rattaga trenni!”
- rääkige lastega: seletage oma treeninggruppidele, miks on hea rattaga trennis käia ja kuidas valida turvaline teekond, uurige, kes tulid rattaga, kes tõuksiga, mis rattatuled kellelgi on, mis muresid esineb. Kindlasti on sellest palju kasu;
- olge eeskujuks: tulge ka ise rattaga tööle;
- andke omavalitsusele tagasisidet: uurige lastelt ja tuvastage ka ise olulisemad jalgsi/rattaga trenni saabumist takistavaid puudusi ning edastage infot kohalikule omavalitsusele.
Kuidas lapsevanemana last toetada?
Teekonna valimine
Teekond tasub välja mõelda ja paika panna koos lapsega. Seda saab teha mitmel eri moel, aga üks variant on kõigepealt vaadata kaartilt parimaid rattateid treeningkohani (Tartu rattateed on kõige selgemalt märgitud siia: www.tinyurl.com/rattagatartus). Seejärel on arukas teekond koos lapsega korduvalt läbi sõita ja vajadusel muudatusi teha.
Marsruudi valimisel on hea eelistada tänavaid, kus on hõre ja rahustatud autoliiklus, rattateed ja/või laiad kõnniteed.
Nooremate ja vähesema rattasõidukogemusega laste puhul on mõistlik sõita nendega kaasa pikema aja jooksul, iseäranis kui teele jääb ohtlikuma liiklusega lõike. See on ühine aeg, mida tasub hinnata!
Vajalikud oskused
Rattaga liikudes on oluline osata jalgratast baastasemel käsitseda, mh. sõita ühe käega, vaadata selja taha ja liikuda sirges joones. Kasuks tulevad ka baasteadmised liikluseeskirjadest.
Sõiduteel tohivad jalgrattaga sõita lapsed alates 10. eluaastast, ent ainult siis, kui neil on rattajuhiload. Seni võivad lapsed sõita rattateedel, kõnniteedel ja kergliiklusteedel.
Tõukerattaga sõites pole juhiluba vaja. Ka võib tõukerattaga siseneda Tartu linnaliinibussidesse.
Varustus
Rattaga liikumise varustus ei erine kuigivõrd jalgsi liikumise varustusest, aga kindlasti on vaja rattalukku ja alla 16-aastaste laste puhul kiivrit. Vihmase ilma puhul tulevad kasuks vihmakindel jope, müts ja kindad, vajadusel ka kuivad vahetusriided. Rattatuled kuuluvad varustuse juurde.
Lapsevanemate levinumad mured ja mõned soovitused nende lahendamiseks
Mure nr 1: ilm on rattaga liikumiseks liiga halb
KÜLM:
Külm ilm üldiselt jalgrattasõitu ei sega, kuigi esmapilgul võib nii tunduda. Mitmetes külmade talvedega linnades sõidavad inimesed hea meelega jalgrattaga ka külmal ajal.
Ja mis veelgi parem, selleks pole vaja mingit erilist varustust. Riietus peaks olema üldjoontes samasugune nagu jalgsi käies, isegi natuke õhem, et vändates palav ei hakkaks.
Ainsad lisad, mida tasuks kasutada, on torusall näo kaitseks, head paksud kindad ja eriti külma ilmaga ka soe pesu pükste alla. Ka külma puhul on oluline roll ise katsetamisel, et aru saada, milline riietus just sinu jaoks erinevates ilmaoludes kõige sobivam on.
VIHM:
Vihmaga sõiduks on kasu porilaudadest, enam-vähem vettpidavast jopest ja mütsist või kapuutsist. Müts on üldiselt mugavam ja ohutum, sest ei piira nägemisvälja, aga palju sõltub ka isiklikust eelistusest.
Kui vihma sajab väga tihedalt, siis tasub võimalusel siiski oodata, kuni suurem vihmahoog möödub.
LIBEDUS:
Sügisel või talvel võivad teed olla libedad. Ideaalis võiks mõjusat libedatõrjet teha kohalik omavalitsus, aga tegelikult saab lihtsaid ettevaatusabinõusid kasutusele võttes sõita ka libedal teekattel. Talvel lisavad pidamist ja kindlustunnet naelrehvid, eriti kasulik on naelrehv esirattal.
Sellest veelgi olulisem on aga sõidustiil. Libedal teekattel tasub sõita natuke aeglasemalt ning eriti just kurve võtta laugemalt ja rahulikumalt. Pidurda enne kurvi, mitte pööret sooritades.
Kindlasti väldi esipiduri kasutamist, muidu võib esiratas väga lihtsasti ‘alt ära minna’.
Kasulik nipp on ka sadula kõrguse kerge langetamine, sest nii on su raskuskese rohkem tagarattal.
Kui sul on mõni talvise rattasõidu kogemusega sõber, siis küsi ka temalt nõu ja praktilist demonstratsiooni.
Kõige olulisem on aga ise ettevaatlikult proovida ja katsetada: uuringud näitavad, et libedus on eelkõige probleemiks talvise rattasõidu kogemuseta inimeste jaoks. Proovides omandad põhilised sõiduvõtted kiiresti ega näe libeduses enam kuigi suurt probleemi.
Mure nr 2: jalgratas on liiga aeglane, sellega liikumiseks pole laste tihedas päevakavas aega
Jalgrattaga liikumisele kuluv aeg sõltub suuresti vahemaadest ja taristu kvaliteedist. Mõnel puhul on auto Tartus ja teistes Eesti linnades kindlasti kiirem, aga alati ei pruugi vahe olla märkimisväärne, nt kui autoga liikudes peab ootama ummikutes, vahemaad on küllalt väikesed või auto peatumiseks ja/või parkimiseks tuleb pikalt kohta otsida. Samuti tasub meeles pidada, et rattaga liigutud aeg pole raisatud, sest sellel on oluline positiivne mõju lapse tervisele. Mõni soovitus ajakulu mure ületamiseks:
- Mõõda aega, mis kulub trenni jõudmiseks autoga ja rattaga. Tihti on reaalselt mõõdetud ajavahe märksa väiksem kui eelnevalt arvatakse.
- Kui ajavahe on märkimisväärne, püüa ratast kasutada vähemalt päevadel, kus päevakava pole niivõrd tihe.
- Võimalusel kaalu päevakava hõrendamist, et jääks aega aktiivseks liikumiseks tegevuste vahel.
Mure nr 3: rattasõit on liialt ohtlik
Liikluses osalemine mistahes iseseisval viisil võib olla laste jaoks ohtlik, kui kaasliiklejad nendega piisavalt ei arvesta. Siiski on üldise iseseisvuse ja liikluses osalemise oskuste arendamiseks oluline lapsi järk-järgult iseseisvalt liikuma harjutada. Kui seda teha samm haaval ja toetatud keskkonnas, õpib laps iseseisvalt liikluses hakkama saama ning liiklus muutub seetõttu tema jaoks ka ohutumaks. Mõned soovitused turvalisemaks rattaga liiklemiseks:
- Planeeri teekond koos lapsega ning sõida see esimestel kordadel temaga koos läbi, et õpetada last keerulisemates kohtades hakkama saama.
- Eelista rahulikuma liiklusega tänavaid.
- Soovi korral on lastel võimalik läbida jalgrattaga liikumise koolitusi.
Rattaga trenni kampaania 2022
2022. aasta septembri viimasel nädalal (26. – 30.09) leidis aset ‘Rattaga trenni!’ kampaania, mille ajal julgustasime lapsi ja noori trenni liikuma jalgratastel ning innustame klubisid, treenereid ja vanemaid lapsi toetama.
