Liikuma Kutsuvates Koolides on 2021/22. õppeaasta pühendatud koolipäevade veetmisele õues!

Siia lehele oleme koondanud kõik olulise koolipäevade veetmise kohta õues: miks õuevahetunnid ja õuesõpe on kasulikud nii pandeemias toimetuleku kui õpilaste arengu ja tervise mõttes; mida kool ja õpetaja võiksid silmas pidada, kui õuesõpet korraldama hakkavad; milliseid mänge mängida vahetundides; kuidas kooli juurde või mujale väliruumi rajada õuesõppenurki ja palju muud praktilist.

Rohkelt õuerõõmu kõigile!

Sissejuhatus: miks õue?

Koolipäevadesse õuesõppe ja õuevahetundide lisamine aitab lahendada tervet hulka hariduse, tervise ja heaoluga seotud keerulisi probleeme, millega täna ja edaspidi silmitsi seisame.

Koroonakriisis said koolimajadest ootamatud riskikohad: klassides ja koridoris, mis sageli on kitsad ja puuduliku ventilatsiooniga, on koos liiga palju inimesi. Nii on ülinakkaval viirusel seal lihtne levida. Iga üksik nakkusjuhtum seab ohtu õpetajate tervise ning saadab lähikontaktsetena isolatsiooni terveid klassitäisi lapsi, mõjutades seeläbi ka nende perekondi ja suurt osa ühiskonnast.

Nii on hariduse andmine veebi kolinud. Samas on veebipõhine kaugõpe ja üldine sotsiaalne isolatsioon kaasa toonud uued mured: uuringud näitavad veenvalt, et laste üldised tervisenäitajad on halvenenud, toimunud on ärevuse ja meeleoluhäirete sagenemine, nõrgenenud laste omavahelised suhted, pikenenud juba ennegi liigpikk istumisaeg ning kahanenud liikumisvõimalused. Kõige enam on kannatanud laste vaimne tervis: kuude kaupa kestnud ebaselge olukord, sõpradega suhtlemise ja koos ajaveetmise võimaluse puudumine, kaugõppe raskused ja kodused pinged on nõudnud kõrget hinda.

Suureks mureks on nii Eestis kui mujal maailmas ka hariduslik ebavõrdsus. Kui koolimajas on õpilastel nende sotsiaalmajanduslikust taustast hoolimata võrdsed võimalused õppida, siis tehnoloogilistest ja teistest kodustest tingimustest sõltuv kaugõpe võib hariduslikku ebavõrdsust lihtsasti võimendada.

Lisaks on uuringud juba aastaid osutanud, et lapsed ja noored ei ole igapäevaselt kehaliselt piisavalt aktiivsed. Puudulik liikumisaktiivsus ja liigne istumisaeg toovad samuti kaasa rea vaimseid ja füüsilisi terviseriske, ei toeta laste kehaliste oskuste arengut ja on ülekaalulisuse ja krooniliste haiguste puhul üks tähtsamaid riskitegureid. Oluline on ka see, et vähe liikuv laps või noor jääb ilma liikumisega kaasnevatest hüvedest.

Õu pakub tuge

Koolipäevadesse õueaja lisamine annab hea võimaluse liikumist juurde tuua, laste vaimset tervist säästa, kvaliteetse kontaktõppega jätkata ning vähendada sama soojaga ka viiruse levikuriske.

  • õues õppimine ja seal vahetunni veetmisega kaasneb vähenenud stressitase, samuti paranevad laste omavahelised suhted;
  • õues olemine toetab laste ja noorte tervist ning kognitiivset arengut;
  • õueõpe ei vähenda õppimise tõhusust. Õues õppimine toetab laste mälu, keskendumis- ja õpivõimet, motivatsiooni ja heaolu, aidates kaasa õpitulemuste paranemisele;
  • COVID-19 viirusel on õues raskem levida kui siseruumides: viirusosakesed hajuvad tuules, vahemaa hoidmine toimub loomulikumalt ning niiskus ja päikesepaiste muudavad viiruse vähem elujõuliseks;
  • õues olemine vähendab märgatavalt nakatumisriske: ühes ülevaateuuringus leiti, et 96% nakatumistest toimub siseruumides, ühes teises uuringus tuvastati, et õues on nakatumise risk 19x väiksem;
  • kontaktõppe taastamist õues on nähtud ühe meetmena, millega vähendada kaugõppega kaasnenud hariduslikku ebavõrdsust.

Tutvu olulisemate faktidega ka meie õuelehe teadusosas ning uuri järele, kuidas ja miks on teised riigid otsustanud kontaktõppe taastamisel tähelepanu ja ressurssid suunata õuesõppele ja õuevahetundidele.

Mida head pakuvad õuevahetunnid õpetajale? Vaata videot, kus Koeru Keskkooli õpetaja Pille Eha jagab oma kogemusi:

Kuidas jõuda õuesõppe ja õuevahetundideni?

Kuigi õuesõpe ja õuevahetunnid pole meie koolielus päris tundmatud nähtused, on just nüüd paras aeg muuta nad koolipäeva kõige tavapärasemaks osaks.

Suurtel muutustel on aga vaja mitmekülgset tuge.

Õuevahetundidega saab alustada siis, kui nende jaoks on piisavalt aega. Nii ongi Liikuma Kutsuvad Koolid (ja loomulikult ka paljud teised) teinud muudatusi kooli päevakavas. Sõltuvalt koolist on otsustatud paaristundide, libiseva päevakava, söögivahetundidega kombineerimise või lihtsalt veidi pikemate koolipäevade kasuks.

Tähtis on ka see, et lastel oleks õuevahetundides midagi teha. Siin on koolid sageli ebavõrdses seisus nii looduslike võimaluste kui olemasoleva varustuse mõttes. Siiski võivad üksluise muru- või asfaltplatsiga koolid panustada õuevahetunni jaoks sobivasse spordi- ja mänguvahenditesse. Kui koolihoov on liiga väike, saab õuevahetundideks kasutada lähedalasuvad parke või muid väliruumi osasid.

Need ja teised juhised õuevahetunniks, mille seas on soovitusi nii koolidele, lapsevanematele kui omavalitsustele, oleme koondanud oma põhisoovituste lehele. Eraldi lehe oleme pühendanud aktiivsetele ühistele mängudele, mida õues mängida.

Hea võimalus end õuevahetundide teemaga kurssi viia on vaadata veebivunki, mille salvestasime 28. septembril 2021.

Esimese veebivungi fookuses on õuevahetunnid. Pille Saadjärv ja Küllike Pedaste Kivilinna Koolist räägivad Kivilinna Koolis juba aasta aega kehtinud ümberkujundatud koolipäevast, mis toetab jõudsalt õuevahetunde ning ühtlasi ka laste ja õpetajate heaolu ja liikumist;
Sigrid Tilk Muraste Koolist tutvustab seda, kuidas saada koolihoovi võimalustest ja kitsaskohtadest ülevaade, ning õpilaste ootusi õuevahetundidele oma kooli näitel;
Helen Hänni Tartu Variku Koolist räägib 1. kooliastmele õuevahetundide korraldamisest Variku kooli kaasajastatud koolihoovi näitel.
Vestlust juhivad Kristi Vaher ja Liis Süda TÜ liikumislaborist.

Õuesõppeks vajavad meie koolide õpetajad kõigepealt häid meetodeid. Need aitaksid seni klassiruumi-põhise ainetunni kooliõuele või mujale väliruumi nutikalt ümber “tõsta”. Mõned meetodid, mida kasutades õpetaja saaks õuetundidega alustada, oleme koondanud siia. Eraldi soovitused panime kokku I KA õpetajatele, aineõpetajatele ja kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse õpetajatele. Meetodite levikul saavad ka koolijuhid õpetajatele appi tulla, korraldades sisekoolitusi ja kogemustevahetusi, et head oskused koolis levida saaksid.

Asjalikele meetoditele lisaks on vaja ka asist tuge. Õuesõppe jaoks ei ole tingimata vaja spetsiaalseid väliklasse, eeskätt toetab igapäevast õuesõpet õuesõppe varustus. Samas ei pruugigi õuesõppenurkade rajamine koolihoovi või näiteks omavalitsuse eestvedamisel parkidesse olla kõige kulukam ega raskem ettevõtmine.

Hulga praktilisi ja põhimõttelisi soovitusi koolidele, omavalitsustele ja lapsevanematele, kuidas õuesõppega alustada, leiad põhisoovituste lehelt.

Hea võimalus mõelda kaasa õuesõppe teemadel on vaadata järele õuesõppele pühendatud veebivunk, mille salvestasime 21. oktoobril 2021.

Egle Rumberg, kes töötab Uulu Põhikooli juhina, tutvustab viise, kuidas õpetajaid “mugavustsoonist” välja meelitada ning üheskoos uusi asju katsetada, kasutades näitena 2021. aasta kevadist õuesõppepäeva.

Sõmeru Põhikooli inglise keele õpetaja Kadri Mark räägib oma kogemustest õuesõppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel nii nooremate kui vanemate õpilastega ning jagab hulganisti praktilisi nippe ja meetodeid.

Vestlust juhivad Katrin Mägi ja Maarja Kalma TÜ liikumislaborist.