Aktiivsed vahetunnid on vahetunnid, kus õpilased saavad liikuda, puhata õppetööst ja aktiivselt tegutsedes koolikaaslastega suhelda. Vahetunnis liikumine aitab õpilastel tunnis paremini keskenduda.

Miks on liikumine vahetunnis kasulik? 

  • parandab tunnis keskendumist ja töörahu,
  • suurendab koolirõõmu,
  • pakub võimaluse õpilastele omavaheliseks suhtlemiseks ja koos tegutsemiseks,
  • toetab õpilastevahelisi häid suhteid, ennetades kiusamist,
  • suurendab laste liikumisaktiivsust,
  • vähendab istumisaega.

Tutvu ka teiste teadusuuringute tulemustega.

Mis on aktiivne vahetund?

Aktiivseid vahetunde on mitut sorti: korraldatud vahetundide ajal osalevad õpilased omaenda, huvijuhi või õpetajate organiseeritud tegevustes, olgu nendeks siis mängu- või sporditegevused. Korraldatud vahetunnid võivad toimuda nii klassis, koridoris, võimlas, saalis kui õues. Korraldamata vahetundides toimub vaba tegevus ning need võivad samuti toimuda nii siseruumes kui õues.

Õuevahetund

Õuevahetund annab õpilastele võimaluse mängida ja sportlikes tegevustes igapäevaselt kaasa lüüa, toetab värskes õhus viibimise harjumust ja loomulikku liikumisaktiivsust. Just nooremate õpilaste jaoks on õuevahetund parim viis aktiivseks liikumiseks koolipäeva ajal – liikumine lisandub nagu muuhulgas ka neil õpilastel, kes sportlikest tegevustest ei huvitu.

Õuevahetunnid on ka populaarsed:

Ruum, vahendid ja muu õuevahetunni toetamiseks:

Vahendid: reketid, pallid, tõukerattad jm.

Rajatised, mis toetavad mängu, suhtlust ja liikumist: madalseikluspargid, ronilad, batuudid, kiiged, slackline, lauatenniselauad, onnid, kännud, astmed jm.

Puhkealad: kiiged, pesakiiged, pingid, onnid, puud; kohad, mis võimaldavad olla omaette.

Kõnniringid: tähistatud jalutusrajad.

Taimed, pinnavormid ja materjalid: puud-põõsad, oksad, kallakud, künkad, kännud.

Spordirajatised: korvpalliplats, lauatennis, rambid jm.

Riided ja jalatsid: ilmaga sobivad varuriided koolis, kuivatuskapid riietele.

Õuevahetund vajab pikema vahetunniajaga tunniplaane (kus on nt paaristunnid, õue- ja söögivahetundide ühendamine vmt, vaata rohkem: www.liikumakutsuvkool.ee/paevakava.

Võimla-, jõusaali- ja aulavahetund

Võimla-, jõusaali või aulavahetunnid lubavad lastel mängida erinevaid sportmänge, tegelda jõutreeningutega ning ka nende tegevustega, mis on spordist inspireeritud, aga sisaldavad ka loovaid elemente – näiteks võrkpall reaktsioonipalli või võimlemispalliga jms. Eriti hinnatud on võimlas ja jõusaalis toimuvad vahetunnid III kooliastmes.
Avage vahetunniks võimla või aula ja võimaldage kasutada mänguvahendeid – palle, hüppenööri, lauatenniselaudu. Koostage ajakava, millal, kellele ja milliste tegevuste jaoks on ruumid avatud. Leppige kokku reeglid tegevuste ja vahendite kasutamise osas, suheldes kindlasti ka liikumisõpetuse õpetajatega. Määrake vajadusel õpilasest või õpetajast korrapidaja.

Jõusaalivahetunnid sobivad vanematele õpilastele ning eeldavad sageli täpsemaid kokkuleppeid, kuid tasuvad väga ära – õpilased saavad endale omaette olemise paiga, kus end hästi tunda, suhelda, vaiksemalt aega veeta ning samal ajal aktiivselt treenida.

Tantsuvahetund

Tantsuvahetund on vahetund, kus õpilased saavad tantsida kas tantsuvideote järgi või teiste õpilaste juhendamisel.
Tantsuvahetundideks on vaja ruumi, kuid vastavalt osalevate õpilaste arvule sobivad erinevad ruumid – näiteks avatud aula, võimla või õu, aga ka klassiruum.

Samuti on oluline, et tantsuvahetundideks oleks kooli päevakavas piisavalt aega. Nendeks sobivad vähemalt 15-minutised või pikemad vahetunnid.

Oluline roll on ka tehnikal, mis aitab tantsuvideo osalejateni tuua. Selleks vajate nii projektorit, arvutit kui kõlareid.
Tantsuvahetunde veavad paljudes koolides edukalt eest õpilased ise, kui neile on toeks huvijuht või mõni teine koolitöötaja. Leppige kokku videote valijad ja käivitajad ning graafik, kes ja millal vastutab.

Mänguvahetunnid

Mänguvahetunnid on vahetunnid, kus mängitakse erinevaid aktiivseid mänge.

Selleks vajab kool õpilasi, kes on valmis tegutsema mängujuhtidena ja vahetundides kaasõpilastele mänge läbi viima. Samuti vajavad mänguvahetunnid kas huvijuhi või mõne teise koolitöötaja tuge, et info leviks, õpetajad oleksid kursis mänguvahetundide toimimisega ning aktiivsed mängujuhid saaksid koolilt piisavalt tuge, näiteks murede lahendamisel ja ajakava koostamisel.

Mänguvahetunnid saavad toimuda siis, kui nende jaoks on aega. Kui vajate muudatusi koolipäeva ülesehituses, saate Liikuma Kutsuvate Koolide soovitustega tutvuda kooli päevakava alalehel.

Lugege mängujuhtide ja mänguvahetundide kohta pikemalt www.liikumakutsuvkool.ee/mangujuhid.
Vaata ka mängujuhtide koolitusi ja ideepanka.

Vahendite kastid, takistus- ja terviserajad, tegevuskeskused

Suurteks muudatusteks nagu koridoride või koolihoovi ümberkujundamiseks, uute rajatiste ehitamiseks jms napib koolidel sageli nii aega kui vahendeid. Sel juhul on suureks abiks ka lihtsamad ja ise loodud lahendused. Need võib jagada laias laastus kaheks:

  • spordi- ja mänguvahendid ehk varustus, mida lapsed vahetundides vabalt kasutada saavad.
  • n-ö tegevuskeskused ning tervise- ja takistusrajad.
Spordi- ja mänguvahendite kastid

Väga paljud väiksed ja üpris soodsad spordi- ja mänguvahendid, mis sobivad nii siseruumidesse kui õue, innustavad lapsi liikuma ja ise mänge välja mõtlema, täites tegevustega ka kõige üksluisemad koolihoovid ja -koridorid. Sellesse varustusse kuuluvad näiteks erineva kuju, raskuse ja suurusega pallid, hüppenöörid, reketid, tasakaalukettad jms.

Paljudes koolide välisuste juures on kast väiksemate vahenditega, mida õpilased võivad omatahtsi koolihoovile viia. Kui vahendid kipuvad “ära jalutama” või jäävad lihtsalt laokile, siis saab lastele rohkem vastutust anda nt klassipõhise vastutusega: igal klassil oma kast, mille eest hoolitseda. Ka võib proovida vahendite laenutamist, nt kooli valvelaua administraatori juurest.

Tegevuskeskused, tervise- ja takistusrajad

Nii koolikoridore kui -hoovi saab sisustada ka värvi, kleebiste ning lihtsamate rajatistega, mida kasutada n-ö tegevuskeskustena ja mis võiksid tegevusi pakkuda vahetundides eri vanusega ja eri huvidega lastele ning olla kasulikud ka ainetundides. Tegevuskeskusi kokku sobitades moodustuvad omakorda tervise- või takistusrajad.

“Tegevuskeskustest” võib koolides leida näiteks poksikotte, korvilaudu, ronimisredeleid, aga ka ukseavadesse paigutatud lõuatõstekange. Koolihoovide asfaltplatse saab tegevuskeskusteks muuta markeeringutega (keks, twister, vigurrajad jm).

Liikuma Kutsuvate Koolide õpetajate mõtted tervise- ja takistusradadest ja nende toimimisest:

Koguge kokku erinevad ideed, vaadake oma koolis ring ja mõelge, kuhu mida teha saab. Kogu rada ei pea korraga üles panema. Pange iga nädal üks element, see hoiab põnevust kauem. Rada ja elemente peab õpilastele ka tutvustama. Võib klassiõpetajatega kokku leppida ja anda neile nt ülesanne, et sellel nädalal palun oma klassiga koos rada avastama minna. Siis õpilased saavad aru, et millega tegu. Kõige olulisem on julge pealehakkamine, ei tasu liiga palju arutleda ja analüüsida, et kas ja kuhu ja mida.

See on tore asi ja kõik õpetajad saavad juhatada või viia õpilasi selle juurde nii ainetunnis, klassijuhatajatunnis, klassiõhtutel jne.

Käejäljed seintel niisama ei tööta, aga kui viia teadlikult lapsed käejälgede juurde, siis tekitab see elevust. Igasusugused keksukastid, jalajälged põrandal toimivad orgaaniliselt, lapsed teevad sageli mööda minnes erinevaid tegevusi.Samuti erinevad liikumisvahendidi koridorides, s.h vungirajal – tasuks luua vungiriiul või lausa mitu vungiriiulit erinevatele korrustele, kus vahendid nähtavalt kõigile olemas, siis saavad neid kõik vastavalt soovile kasutada ja tagasi panna – liikumisvahendid, mida kasutatakse väga sageli meie koolis, on: täring, väikesed pehmed viskepallid, discgolfi korvid ja disketid, hüppenöörid, tasakaalukettad ja lauad, tasakaalurada, täringud, indiaca pallid, karoonalaud, lauatennise lauad, tähekujuline numbripall

See on üks vahend paljudest. Raja haldamine ei peaks olema inimestele suur koormus ja peale sunnitud. Reaalselt hinnata palju rõhku kogu liikumiselt sellele suunata ning kas see on piisavalt huvitav ka vanema kooliastme õpilastele.

Rada võiks olla selgesti tähistatud. Meie koolis kasutatakse pigem vahendeid ning rajale kui sellisele pööratakse vähe tähelepanu. Samas on mõni õpetaja läbinud rada koos klassiga, et tõsta õpilaste teadlikkust.

Liikuma Kutsuvate Koolide õpetajate mõtted tegevuskeskustest:

Tasakaalulauad – neid saab hästi ümber paigutada ja uudsust tekitada, twister – kuna see on uus mäng. Varbsein – ka uuem asi. Teibid toimivad ja mõjuvad ka siis kui lapsed ei tea täpselt mida teha. Piisab kui on üks riba maha tõmmatud ja nad juba kasutavad seda leidlikult ära. Hüppavad kaugust või hüppavad lihtsalt üle. Jalajäljed on ka toredad ja toimivad. Neid kasutavad igapäevaselt paljud õpilased, sest need on kõige käidavama koridori peal. Pinksilauad, sest need on konkreetsed objektid, mis hakkavad koridoris silma.

Käejäljed seinal, jalajäljed põrandal, keksukast, Twister, juhised venitusharjutuste tegemiseks, tasakaalurajad või tasakaalulauad, käejäeljed trepi kohal, erinevad keksukastid, mitte ainult klassikaline, ronimissein, varbsein, hüppepallid, kõndimiskompad, hüppenöörid, sulgpall, lauatennis, indiaca pallid, viskekotid, trips-traps-trull.

Ärge unustage kutsuda õpilasi kaasa mõtlema ja rada aeg-ajalt uuendada!

Soovitused

Kaasa!

Vahetunnilahenduste arendamisel kaasa kindlasti eri vanuses, eri huvide ja eri soost õpilasi arutamaks, milliseid tegevusi nad eelistaksid siseruumides ja õuealal. Õpilased saavad osaleda aktiivsete vahetundide korraldamises, mis on samas hea võimalus õpilaste loovtööks.

Väga oluline on kaasata liikumisõpetuse või kehalise kasvatuse õpetajat. Just kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse tunnis saab õpetada vahetunnis rakendatavaid tegevusi: nt lauatennise või keksukummi tehnikat jm.
Ka on sageli aktiivseteks vahetundideks vaja varustust, mille eest vastutavad enamasti liikumisõpetuse õpetajad.

Vahetundide sisustamisse võib kaasata ka spordiklubisid.

Lepi kokku reeglid

Kõikide tegevuste puhul on kindel koht reeglitel, seetõttu too eri tüüpi tegevusi kooli samm-sammult, andes aega reeglite õppimiseks ja nendega harjumiseks.

Paku vaheldust

Õpilased tüdinevad ühte tüüpi tegevustest, seetõttu on hea mõelda eri teemakuudele ning ka vahendeid aeg-ajalt välja vahetada.