Õpilaste kaasamine Liikuma Kutsuva Kooli tegevuskava väljatöötamisel, elluviimisel ja hindamisel loob aluse õpilaste huvi tekkimiseks ja säilimiseks ning liikumisaktiivsuse suurenemiseks. Samuti aitab see kaasa, et õpilased võtavad ise enam vastutust liikumisaktiivsuse turvalisuse ja reeglite järgimise tagamisel. Järgnevalt on välja toodud mõned abistavad märksõnad õpilaste kaasamisel.

1. Mängulisus

Enne õpilaste arvamuste ja ideede kogumist on hea teema sisse juhatada mõne liikumismängu või temaatilise viktoriiniga. Mänguline kaasamine on oluline esimese kooliastme õpilaste puhul, aga ka vanematele õpilastele on hea luua pingevaba õhustik.

2. Liikumise teema avamine

Õpilastel on lihtsam kaasa rääkida, kui nad teavad, miks nende arvamust küsitakse ja mis nende avaldatud arvamuste ning soovidega edasi juhtub. Arutlege õpilastega liikumise olulisuse üle nii tervise kui enesetunde ja õppimise seisukohalt. Rääkige sellest, et teie kool soovib suurendada turvalise ja põneva liikumise võimalusi koolipäeva jooksul. Arutlege õpilastega ka selle üle, millest soovide täitumine sõltub (aeg, raha, osalejate hulk, seadused ja reeglid jne), et vältida kõikide soovide kohese täitumise ootust.

3. Huvi ja avatud küsimused

Tundes siirast huvi õpilaste arvamuste vastu, julgustame neid oma mõtteid avaldama. Vahel on hea ka õpilastele meelde tuletada, et need pole kontrolltööküsimused, millele on „õige“ või „vale“ vastus, ning et nende kõigi mõtted on väärtuslikud. Mõned näited:

4. Iga idee on oluline!

Ideede kogumisel võiks esialgu lähtuda „ajurünnaku“ põhimõtetest, kus ühtegi ideed ei heideta kohe kõrvale seetõttu, et see näib liiga suurejooneline, kulukas või esmapilgul naeruväärne. Mõni soov võib lähemal vaatlusel osutuda geniaalseks lahenduseks või anda mõtteid edasiarendamiseks.

5. Vabatahtlik osalemine

Mänguliste meetoditega võib julgustada õpilasi oma arvamusi ja soove avaldama. Täiendav võimalus on ka anonüümne ettepanekute kast.

6. Tagasiside andmine

Õpilastega koostööks on oluline neile anda tagasisidet ja tunnustust selle kohta, kuidas nende panus muutusele kaasa aitas.

Miks mõttetahvel?

Mõttetahvel on üks võimalikest meetoditest, mille abil kaasata õpilasi Liikuma Kutsuva Kooli tegevuskava väljatöötamisse.

Millal seda kasutada?

Võimalikult varases tegevuskava väljatöötamise staadiumis, kuid vajadusel võib korrata ka hiljem.

Keda kaasata?

Soovitatavalt kõiki oma klassi õpilasi. On tähtis, et kaasatud oleks nii rohkem kui ka vähem liikuvad õpilased mõlemast soost. Samuti õpilasomavalitsus, kaasates seeläbi nii nooremaid kui ka vanemaid õpilasi.

Kuidas mõttetahvlit kasutada?

Selgitage õpilastele, et teie kool on ühinenud Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikuga: „Praegu kogume mõtteid, kuidas muuta kooliskäimine meeldivamaks selle kaudu, et koolipäeva jooksul saaks rohkem liikuda ja mängida ning oleks võimalusi erinevateks aktiivseteks tegevusteks. Iga õpilase arvamus on oluline. Oma arvamused ja ettepanekud saab mõttetahvlile kirja panna. Hiljem arutame neid ja otsustame, mida ette võtame.“
Paluge õpilastel esialgu mõelda ja siis kirja panna (individuaalselt, paaris- või rühmatööna) sinises kirjas küsimustega seotud mõtted. Iga mõtte võiks panna kirja eraldi väikesele paberilehele (isekleepuvad märkmepaberid) ning kinnitada mõttetahvlile. Võite anda iga küsimuse üle mõtlemiseks eraldi aja. Julgustage neid, rõhutades, et iga mõte on oluline.

Kui kool püstitab endale eesmärgi luua muutusi, siis on oluline kaardistada olemasolev olukord. Liikuma Kutsuva Kooli eneseanalüüs (KENA) on hea võimalus hinnata kooli meeskonnaga ühiselt hetkeolukorda ning kavandada eesmärke pikemas ajaraamis. Muutused võtavad aega ning KENA aitab kaasa tegevuskava prioriteetide paika sättimisel. Loe lähemalt KENAST siin.

SWOT-analüüs võimaldab kaardistada tugevad ja nõrgad küljed, riskid ja võimalused. Analüüsimudel aitab määratleda need tegurid, millega tuleks eesmärgi saavutamisel arvestada või millele toetuda.

VÕIMALUSED – Millised võimalused on kooli jaoks avatud? – Millised arengud toetaksid kooli tegutsemist? – Kuidas saate tugevad küljed muuta võimalusteks? – Kas teil on toetav kontaktide võrgustik, kust saaks head nõu ja abi?	OHUD – Millised kooliperega seotud takistused (nt arusaamad, reeglid, kollektiivi ebakindlus või vastumeelsus) võivad muutusi piirama hakata? – Kas muutused võivad tekitada pingeid? – Kas kogukonna vähene huvi võib osutuda takistavaks teguriks?
TUGEVUSED – Milliseid häid liikumisvõimalusi pakub koolimaja? – Mis on koolikorralduse plussid? – Missuguseid hästitoimivaid koostöövorme on koolis (ÕE, suhted lapsevanematega, KOVga jne)? – Millistele ressurssidele on ligipääs? – Millised on kooli väärtushinnangud, mis soosivad aktiivsemat liikumist? – Milles näevad õpilased ja koolipere kooli tugevusi?	NÕRGAD KÜLJED – Millised on koolimaja nõrgad küljed? – Mis on praeguse koolikorralduse miinused? – Milliseid koostöövorme tuleks arendada? – Milliseid nõrku külgi näevad õpilased ja koolipere?

Muutused on edukaimad, kui juhtkond võtab Liikuma Kutsuvaks Kooliks muutumisel liidrirolli. Liikumise võiks loomulikul viisil siduda õppimise, koolitee ja vahetundidega. Just juhtkond saab kõige paremini algatada koolis arutelusid, kuidas seda teha, kaasates õpilasi, õpetajaid, kooli personali, lapsevanemaid, KOVi.

• Tasub arutada erinevaid koolipäeva mudeleid, leidmaks oma koolile parim lahendus, et liikumisest kujuneks koolipäeva loomulik osa. Kas näiteks paaristunnid annavad võimaluse pikemaks liikumisvahetunniks? Kas kaaluda koolipäeva pikendamist, et oleks võimalus koolipäeva jooksul õuevahetunniks? Kas leida võimalus lisada täiendav liikumistund tunniplaani?
• Toetada õpetajaid ja õpilasi liikumist soodustavate oskuste täiendamisel: näiteks aineõpetajate osalemist aktiivsete ainetundide koolitusel või õpilaste osalemist mängujuhtide koolitustel.
• Parimal juhul kujuneb kooli liikumiskava üheks osaks kooli strateegilisest plaanist ja arengukavast. Selle põhjal saab teha iga-aastase tegevuskava, mis aitab teha valikuid: kasulik on igal aastal võtta fookusesse mõni kindel liikumist toetav teema – näiteks keskenduda õuevahetundidele.
• Liikumiseks saab koolis kasutada olemasolevaid ressursse: näiteks on abi võimla ja/või aula avamisest vahetundideks ning liikumist võimaldavate vahendite õpilastele kättesaadavaks tegemisest.
• Meie senine kogemus näitab, et õuevahetund kasvatab oluliselt liikumisaktiivsust ja vähendab mürataset koolis. Õuevahetunni rakendamine võib olla kompleksne ülesanne, mis nõuab õuepääsuvõimalustele ja vajadustele tähelepanu pööramist ning lahenduste leidmist (näiteks uste läbilaskvus, garderoob ja riiete kättesaamise süsteem või jalgade puhastamine / riiete kuivatamine pärast õuest tulekut). Vajadusel tehke koostööd KOVi ja lapsevanematega.
• Juhtkonna liikmeid aitab kindlasti õpilaste ja lastevanemate kaasamine suurema liikumisaktiivsuse üle arutlemisel (maailmakohvikud, lapsevanemate koosolekud, mõttetahvlid lastele).
• Tõhusaim on muutusi luua meeskonnaga – meeskonna kokkukutsumisel ja toetamisel on oluline roll koolijuhil. Meeskond võib vajada ka lisaressursse nende tegevuste elluviimisel (näiteks tegevuste kavandamiseks aja võimaldamine). Koostööd tuleb teha erinevate osapooltega (lapsevanemad, KOV).
• On äärmiselt tänuväärne, kui jagate oma häid kogemusi ja õppetunde ka teistele koolidele.

Klassiõpetaja saab kujundada liikumise koolis õpilaste jaoks loomulikuks ja tavapäraseks tegevuseks. Kui õpilastel on esimesest klassist alates toetatud liikumisvõimalusi kogu koolipäeva jooksul, tundub liikumine neile loomulik ja oodatud. Olulised on reeglid ja kokkulepped paika panna ning järgida, et neid harjutakse täitma.
Järgnevad soovitused on kokku pandud paljude koolide ja õpetajate kogemuste põhjal. Loomulikult ei tähenda see, et peaksite nende kõigiga arvestama. Meie eesmärk on anda teile mõtteid, mille hulgast saate valida enda kooli sobivad lahendused. Mitmeid näited leiab ka ideepangast.

• Klassiruumis saab teha klassi oma aktiivset vahetundi (näiteks lasta Youtube’ist tantsuvideoid, mille järgi lapsed saavad tantsida, pakkuda välja vahendeid, mis võimaldavad ka väikses klassiruumis veidi liikuda).
• Klassiga tasuks panna paika oma klassi plaan, milliseid liikumistegevusi oleks koos tore teha. Mis on klassi huvid ja võimalused? Kui tegevusi on proovitud, siis tasub plaan üle vaadata ja hinnata, mis on toiminud paremini.
• Klassiga saab teha ettepanekuid ka kooli juhtkonnale ning hoolekogule. Näiteks õpilaste algatatud kampaaniad või tegevused on paljudel juhtudel kogunud hoogu ja jõudnud näiteks terve kooliõue ümberkujundamiseni või kogu kooli haaravate üritusteni.
• Tähelepanu võib vajada aktiivne ja turvaline koolitee. Saab arutada, millised võimalused selleks koolis on – kus saab hoida rattaid, tõukerattaid, rulasid jne. Julgustada lapsevanemaid liikuma lastega vähemalt osa kooliteest aktiivselt kas jala või rattaga. Mõelda laiemalt: kuidas saaks muuta kooliteed turvalisemaks ja liikuma kutsuvamaks, vajadusel teha ettepanekuid KOVile või hoolekogule. Senistest kogemustest leidub mitmeid häid näiteid, kus leitakse ühiselt võimalusi: näiteks parkla asetamine koolist veidi eemale ning parklast koolimajani viiv turvaline tee.
• Õpetajana võiksite arutada ka lapsevanematega liikumise olulisust ja seda, millistel viisidel saaks tuua liikumist koolipäeva. Vanematega tuleks leppida kokku põhimõtted: näiteks see, et laste riietus võimaldaks ka vahetunnis õues käia, veidi määrdunud riided ei ole probleem jne.
• Hea võimalus on viia tunnis läbi paariminutilisi liikumispause, katkestamaks järjestikust istumist ning parandamaks õpilaste keskendumisvõimet. Mitmed meie võrgustikukoolide õpetajad alustavad tundi liikumisülesandega ning on ka neid, kes teevad liikumispausi pikema kontrolltöö ajal, et lapsed muutuks energilisemaks ja nende mõte töötaks paremini. Ideid liikumispausideks leiad ideepangast. Liikumispause võib läbi viia nii õpetaja kui õpilane.
• Õppetegevustesse saab põimida loomulikku liikumist – sellist, mida õpilased eraldi liikumise või liikumispausina isegi ei taju –, nagu näiteks töölehtedele ja -vahenditele ise järele tulemine ja ise ära toomine, gruppide moodustamine nii, et peaks rohkem liikuma. Erinevaid võimalusi liikumispausideks ja aktiivseks õppeks jagame aktiivsete ainetundide koolitustel, uurige meie leheküljelt koolitusvõimaluste kohta.
• Õpilased liiguvad aktiivsemalt ka õppetöö läbiviimisel klassiruumist väljaspool.
• Kõikide õppeainete puhul saab õppemeetoditesse kaasata liikumist, näiteks korrutustabeli kordamisel liikumine, vastuste kontrollimine klassi seinal jne. Rohkelt näiteid leiate meie ideepangast.
• Kindlasti tasub kolleegidega oma kogemusi jagada ja arutada liikumise olulisuse üle üldisemalt.
• Õpetajana saate julgustada õpilasi liikuma ka näiteks vahetunnis. Meie uuringud näitavad, et õpilaste jaoks on õpetajate toetus väga oluline: nendes koolides, kus tajutakse õpetajate positiivset suhtumist, liigutakse meelsamini. Meie kogemus näitab, et aktiivsed vahetunnid parandavad õpilaste õppimisvõimet ja koolirõõmu.
• Koolis tasub tõstatada arutelu näiteks aktiivse vahetunni või õuevahetundide vajalikkusest. Isegi, kui te ise ei ole otseselt Liikuma Kutsuvaks Kooliks saamise meeskonnas, on palju abi, kui toetate muutusi.
• Tänuväärne on, kui olete ka isiklik eeskuju. Võiks algatada koolis arutelu, kuidas koolipere saaks tuua rohkem liikumist ka endi päevadesse, teha ettepanekuid näiteks sammulugemisnädalate, tervisepäevade või ühistreeningute korraldamiseks.

Iga aineõpetaja saab tuua liikumist koolipäeva juurde erinevatel viisidel. Järgnevad soovitused on kokku pandud paljude koolide ja õpetajate kogemuste põhjal. Loomulikult ei tähenda see, et peaksite nende kõigiga arvestama. Meie eesmärk on anda teile mõtteid, mille hulgast saate valida enda kooli sobivad lahendused. Rohkelt näiteid leiate meie ideepangast.
Tegevused ainetundides:

• Paariminutilised liikumispausid tunnis aitavad katkestada järjestikust istumist ning parandada ka õpilaste keskendumisvõimet.
• Tundi saab alustada või lõpetada liikumisülesandega.
• Tasub kaaluda liikumispausi pikema kontrolltöö ajal, et lapsed muutuks energilisemaks ja nende mõte töötaks paremini. Õppetegevustesse saab põimida loomulikku liikumist – nagu näiteks töölehtedele ja -vahenditele ise järele tulemine ja ise ära toomine, gruppide moodustamine nii, et peaks rohkem liikuma.
• Liikumist ja õpihuvi toob juurde õppetöö läbiviimine klassiruumist väljaspool.
• Liikumispause võib läbi viia nii õpetaja kui ka õpilane.
• Kindlasti tasub kolleegidega oma kogemusi jagada ja arutada liikumise olulisuse üle üldisemalt.
• Julgustage õpilasi liikuma ka vahetunnis. Meie uuringud näitavad, et õpilaste jaoks on õpetajate toetus väga oluline: nendes koolides, kus tajutakse õpetajate positiivset suhtumist, liigutakse rohkem ja meelsamini.
• Koolis tasub tõstatada arutelu näiteks aktiivse vahetunni või õuevahetundide vajalikkusest.
• Tänuväärne on, kui olete ka isiklik eeskuju. Võiks algatada koolis arutelu, kuidas koolipere saaks tuua rohkem liikumist ka endi päevadesse, teha ettepanekuid näiteks sammulugemisnädalate, tervisepäevade või ühistreeningute korraldamiseks.

Selleks, et õpilased saaksid oma tervise ja kehalise kirjaoskuse arendamiseks piisavalt liikuda, ei piisa ainult kehalise kasvatuse tundidest ja trennidest. Koolipäeva saab põimida erinevat tüüpi liikumist nii vahetundides, ainetundides kui ka kooliteel. Oma kooli liikumiseksperdina on teil mitmeid võimalusi aidata kaasa õpilaste liikumisele ka väljaspool kehalise kasvatuse tunde.
Järgnevad mõtted ja soovitused on kokku pandud paljude koolide ja õpetajate kogemuste põhjal. Loomulikult ei tähenda see, et peaksite nende kõigiga arvestama. Meie eesmärk on anda teile mõtteid, mille hulgast saate valida enda kooli sobivad lahendused.

• Tasub kooliperega arutada, mis süsteemi alusel avatakse võimla või aula aktiivseteks vahetundideks. Õpilastega tasub kokku leppida reeglid, mis klassid mis ajal osalevad, millised tegevused on lubatud ja millised keelatud. Mis juhtub, kui reegleid rikutakse?
• Kuidas saame liikumist toetavaid ja kehalist kirjaoskust arendavaid vahendeid võimaldada vahetunnikasutuseks? Tuleb arvestada, et õpilastel võib reeglite ja uute süsteemidega harjumine võtta aega. Kogemused näitavad, et mõistlik, reeglitepärane ja vastutustundlik kasutamine on aga vägagi võimalik.
• Õpilaste kaasamine, juhendamine ja julgustamine aktiivsete vahetundide sisu loomiseks. Näiteks tantsu- ja võimlemisvahetundide sisustamine, erinevate liikumisvahendite kasutamine ja neile harjutuste loomine jne. See võib olla osa näiteks kehalise kasvatuse programmist või koolis tehtavatest loovtöödest.
• Õpilastele on oluline õpetada selliseid oskusi, mida nad saavad turvaliselt rakendada koolipäeva jooksul õue- või sisevahetundides: näiteks lauatennise ja sulgpalli mängimine, slackline’il kõndimine, ise takistusradade koostamine, asfaldimängude mängimine.
• Oluline koht liikumiseks koolipäeva jooksul on õuevahetund. Aastaringne õuevahetund annab võimaluse erinevateks tegevusteks ning kogemuse ka iga ilmaga õues viibimiseks, mis on oluline elukestva liikumisharjumuse kujunemisel.

Kuna enamikes Eesti koolides on tunnivälised tegevused ja üritused huvijuhi koordineerida või korraldada, siis on huvijuhil kooli liikumissõbralikumaks kujundamisel ülimalt oluline roll. Eriti palju saavad huvijuhid ära teha vahetundide muutmisel aktiivsemaks: just huvijuht toetab üldjuhul õpilasesindust või aktiivseid õpilasi vahetunnitegevuste korraldamisel.
Järgnevad soovitused on kokku pandud paljude koolide ja õpetajate kogemuste põhjal. Loomulikult ei tähenda see, et peaksite nende kõigiga arvestama. Meie eesmärk on anda teile mõtteid, mille hulgast saate valida enda kooli sobivad lahendused.

Õpilaste kaasamine

• Koos õpilasesindusega saab arutada, milliseid vahetundide sisustamise võimalusi õpilased ise eelistaksid. Võib arutada ka klasside kaupa – mõnes koolis on klassid kokku leppinud endi tegevuskavad.
• Õpilaste ja/või õpilasesindusega arutades tasub leida süsteem, kuidas õpilased saaksid ise läbi viia regulaarseid tantsu- või mänguvahetunde. See tähendab muuhulgas lastele tantsimiseks saali või mõne muu sobiva ruumi leidmist; õpilasi tuleb õpetada kasutama vajalikku tehnikat, leppida kokku ajakava ning rääkida läbi juhtkonna ja klassijuhatajatega, et õpilased tantsuvahetundidest ikka osa saaksid.
• Huvijuhina saate toetada õpilastest mängujuhtide koolitamist ja neid hiljem ka tugiisikuna aidata.
• Õpilastele võib pakkuda välja liikumisalaseid loovtööde teemasid: hea võimalus on näiteks siseliikumisrajad, liikumisvahendid või vahendite hoiustamise kastid, tantsu ja mänguvahetundide korraldamine jne.

Süsteemsed muutused

• Vahetundide puhul tasub paika panna süsteem: kuidas ja millal, mis klassidele toimuvad aktiivsed vahetunnid, milliste reeglite järgi. See aitab kokku hoida energiat, mis kuluks iga ühekordse ürituse korraldamiseks, ning tagab pideva liikumise.
• Õuevahetund lisab oluliselt liikumist ja aitab puhata vaimsest pingutusest tundides. Kui teil veel aastaringset õuevahetundi ei ole, tasub mõelda selle süsteemi väljaarendamisele. Kes ja millal õues käivad? Mida selleks vaja on? Millised vahendid peaksid olema kättesaadavad? Alustada saab ka mõne klassiga või kooliastmega.
• Oleks hea, kui õpilastel on koridorides kättesaadavad erinevad liikumis- ja mänguvahendid (pehmed pallid, tasakaalulauad jne). Nende laenutamiseks võib klassidele organiseerida käepärase süsteemi. Vahendite pakkumisel tasub arvestada, et õpilastel võtab nendega harjumine aega. Tuleb panna paika reeglid ning küll hakkavad asjad oma kohtadele tagasi liikuma ja seal ka püsima.
• Erinevad teemapäevad või kooli üritused pakuvad võimalust liikumise lisamiseks (nt mängujuhid, kes teevad mardipäeval mänge; orienteerumised ja sõnade otsimine emakeelepäeval jpm).
• Koos juhtkonna ja õpetajatega tasub arutada koolipäeva plaani, et saaks tekitada vähemalt ühe pikema vahetunni, mis võimaldab liikuda ja aktiivseid vahetunde korraldada.
• Lihtsam on muutusi luua meeskonnaga, mille moodustamisele saate samuti kaasa aidata.

Õpilasena on sul palju võimalusi, kuidas nii enda kui ka koolikaaslaste koolipäevi liikuvamaks muuta.

• Paku välja mõtteid, mida koos klassiga teha. Selleks võib isegi panna kokku oma klassi liikumiskava, mis sisaldab erinevaid tegevusi nii vahetundides kui ka näiteks klassiõhtul.
• Otsi ise uusi põnevaid vahetunnimänge või teisi aktiivseid tegevusi, mida koolis teha.
• Sinust võib saada mängujuht. See tähendab, et oskad korraldada teistele õpilastele mänge ja liikumistegevusi. Uuri huvijuhilt või õpetajatelt võimalusi mängujuhiks saada.
• Saad kas individuaalselt või ÕE kaudu koolis muutuste loomisele kaasa aidata: tee ettepanekuid, mida võiks teha, et saaks rohkem liikuda. Mida tahaksid teha oma klassikaaslastega või sõpradega õues, vahetunnis – rääkige sellest huvijuhile, õpetajatele, juhtkonnale. See on parim viis, kuidas tegeleda just nende asjadega, mis sind huvitavad ja tunduvad sulle ägedad.
• Saad aidata kaasa ka sellele, et koolis saaksid näiteks aktiivsed vahetunnid või erinevad pauside ajal kasutatavad liikumisvahendid tavapäraseks kooli osaks.
• Kasuta vahetunde liikumiseks. Nii on ka järgmises tunnis palju lihtsam olla ja õppida.
• Tõmba endale sammulugemise rakendus ja jälgi samme. Püstita endale eesmärke: oleks hea, kui teeksid päevas vähemalt 12 000 sammu.
• Hea start päevale on see, kui saad vähemalt osa kooliteest käia jala, sõita ratta või tõuksiga.
• Küsi kehalise kasvatuse õpetajalt, et ta õpetaks mängima näiteks lauatennist või muid mänge, mida oleks huvitav mängida ka vahetunnis.
• Tee liikumispause ka siis, kui õpid kodus. Pausid teevad pea selgemaks ja nii saad ka õppimise kiiremini valmis.
• Saad rääkida oma vanematele, mida sulle meeldiks koolipäeva jooksul teha.

Liikumine koolipäeva jooksul aitab kaasa õpilaste õppimisvõimele ja kooliga rahulolule. Isegi kui päev läheb aktiivsete vahetundide tõttu näiteks 10 minutit pikemaks, annab see olulise efekti lapse koolirõõmu ja õpivõime kasvamises.
Lapsevanemana saate aidata liikumist suurendavatele muutustele kaasa nii enda tegevustega kui ka koolis toimuvate muutuste toetamisega.

• Kui koolis toimuvad aktiivsed vahetunnid ja õuevahetunnid, tasuks panna lapsele kaasa liikumist võimaldavad vahetusriided.
• Last tasub julgustada proovima erinevaid liikumist võimaldavaid huviringe ja trenne. Sageli võib olla isegi kasulikum, kui laps proovib aja jooksul erinevaid spordialasid, sest nii areneb ta kehaline kirjaoskus mitmekülgsemalt.
• Vähemalt osa kooliteest võiks kindlasti käia jala, sõita ratta või tõukerattaga. Uuringud näitavad, et see aitab lastel oluliselt paremini tundides keskenduda ja koolipäeva alustada. Anna kindlasti teada, kui sinu lapse koolitee on ohtlik. Kool saab ohtlikke kohti koostöös KOViga parandada (üha enam on hakatud analüüsima õpilaste liikumistrajektoore ning ohtudele tähelepanu pöörama).
• Perel on palju võimalusi lapse aktiivsuse toetamisel. Kindlasti mõjub hästi isiklik eeskuju ja ühised tegevused. Võib näiteks lugeda peres koos samme või kujundada välja regulaarsed ühised liikumistegevused (matkamised vms).

Kohaliku omavalitsuse (KOV) võimuses on koolipidajana toetada kooli püüdlusi koolipere liikumisaktiivsuse suurendamisel.

• KOV saab toetada aktiivse ja turvalise koolitee väljaarendamist – KOV-i roll on kaardistada koolide lähiümbrused ning laste peamised liikumismarsruudid, et kogutud järelduste põhjal muuta koos koolide esindajate ja liiklusspetsialistidega õpilaste koolitee ohutumaks. Lapsevanemad peaksid saama lapsi julgelt auto või bussi asemel rattaga ja jalgsi kooli saata.
• Võimalusi liikumisaktiivsuseks peaks pakkuma ka koolide vahetu ümbrus, et õpilastel oleks vahetundide ajal õues midagi teha. Tasub mõelda välijõusaalide, mänguväljakute, turnimisalade jms peale, mille rajamise osas on oluline KOV-i toetus.
• Koolimajade renoveerimise ning ka jooksva remondi korral tuleb võimalusel arvestada, et kooliruum toetaks kehalist aktiivsust.
• KOV saaks koolidele eraldada täiendavaid ressursse liikumisaktiivsust toetavate vahendite hankimiseks.
• KOV saab tunnustada koole, kus on tehtud muutusi laste liikumisaktiivsuse toetamiseks.
• KOV saab jagada oma piirkonna häid kogemusi ka teistele KOV-idele.

Koolipsühholoog ja sotsiaalpedagoog saavad Liikuma Kutsuvaks Kooliks saamisele mitmeti kaasa aidata. Need soovitused on pandud kokku paljude koolide ja õpetajate kogemuste põhjal. Loomulikult ei tähenda see, et peaksite nende kõigiga arvestama. Meie eesmärk on anda teile mõtteid, mille hulgast saate valida enda kooli sobivad lahendused.

• Näiteks selgitada koolis nii õpetajatele, juhtkonnale kui ka lapsevanematele, kuidas liikumine toetab kognitiivseid funktsioone ja hüperaktiivsete õpilaste hakkamasaamist. Ka nihelemismööbel jm vahendid on keskendumisraskustega õpilastele abiks.
• Tuleb arvestada, et lisaks liikumisele peaksid koolis olema ka vaikuse tsoonid – kõik õpilased ei taha vahetunnis tormamist ja suure intensiivsusega tegevusi. On neid, kelle jaoks on olulised rahulikumad tegevused või kohad, kus saab olla vaikuses ja rahus.