Sinu enda ja su õpilaste kodudes on hulk lihtsaid, igapäevaseid asju, mida saab vähese vaevaga muuta universaalseteks õuesõppevahenditeks, mis toetavad õppimist, liikumist ja loovust ning sobivad I ja II kooliastmes peaaegu igasse tundi.
Siin alalehel oleme välja toonud mõned meetodid, kuidas tavaline ainetund kohandada õuetingimustesse, kasutades munakarpe, papptaldrikuid, purgikaasi, palle ja CD-plaate.
Ei asjade ega nendega kokku sobivate tegevuste nimekiri ole mõistagi lõplik. Loodetavasti annavad katsetused kaante, kapride ja taldrikutega sulle piisavalt julgustust õuesõppe läbiviimiseks.
Vaata kindlasti ka meie ideepanka, kust leiad Liikuma Kutsuvate Koolide õpetajate läbiproovitud tegevusi, millest paljud on õue mõeldud ja paljud teised õuele kohandatavad.
Alloleva materjali saad välja trükkida siit.
Palu igal õpilasel tuua kooli 1–2 munakarpi. Munakarpe on lihtne säilitada üksteise sees – nii ei võta nad palju ruumi.
Täring
Kirjuta munakarbi sisse iga augu põhja numbrid ühest kümneni. Pane karbi sisse väike kivi, pudelikork vms, sulge karbi kaas ja raputa karpi. Ava karp ja vaata, mis number tuli.
Liitmise, lahutamise ja korrutamise harjutamine
- õpilased on paarides ja igal õpilasel on munakarbi-täring. Paarilised raputavad oma täringuid, avavad korraga kaaned ja kes esimesena saadud numbrite korrutise ütleb, saab punkti;
- kirjuta munakarbi sisse iga augu põhja numbrid 1–10. Pane karbi sisse väike kivi, pudelikork vms, sulge karbi kaas ja raputa karpi. Ava karp ja vaata, mis number tuli;
- igasse munakarbi-täringusse pannakse kaks kivi. Kumbki paariline arvutab oma täringuga saadud numbrite korrutise ja ühiselt arvutatakse saadud korrutiste summa (või vahe). Seda võib teha ka kirjalikult.
Osa-terviku suhete mõistmine, lihtmurdude harjutamine
Õpilased peavad õpetaja juhiste järgi – nt täida ½ karbist või täida 3/10 karbist – täitma vastava arvu munakarbi auke loodusliku materjaliga.
Kooli lähiümbruse tundmaõppimine
Õpilased koguvad karpi 10 eri liiki taime- või muud looduslikku materjali (puukoort, käbisid jne). Ühiselt saab arutada, mis liiki taimi või asju leiti, mida leiti kõige rohkem, mida kõige vähem, neid saab ühiselt rühmitada erinevate tunnuste järgi, reastada tähestiku järgi jne.
Vastandite üle arutamine
Õpilased täidavad munakarbi ühe rea augud õpetaja juhiste järgi – nt otsi midagi kõva, otsi midagi lühikest, väikest, karedat, kerget. Teise rea peavad õpilased täitma ise, leides eelnevatele vastandlike omadustega asjad – nt midagi pehmet, pikka, suurt, siledat, rasket;
Ühiselt saab arutada, kas leiti sarnaseid asju, kui ei, siis mis võiks olla selle põhjus, saab arutleda suhtelisuse mõiste üle – pikk või lühike, raske või kerge mille suhtes.
Loovuse ja koostöö arendamine
Õpilased on paarides, iga paar kogub oma munakarpidesse täpselt ühesugused asjad. Kui kõik 10 asja olemas, istuvad paarilised seljad vastamisi ja üks hakkab oma asjadest tegema maapinnale pilti, juhendades samal ajal teist paarilist – nt panen kivi maha, panen kivist allapoole käbi, nii et käbi terav ots puutub vastu kivi jne. Harjutuse mõte on selles, et paarilistel valmiksid ühesugused pildid – kui hästi see välja tuleb, sõltub nii juhendamis- kui kuulamisoskusest.
Õues õpetamisel on tänuväärseks abivahendiks papptaldrikud – neile saab kirjutada tähti, numbreid, sõnu jms; tahvlinätsuga saab neile kinnitada sedeleid ülesannete või piltidega; papptaldrikud kannatavad veidi niiskust: ümberpööratult ei lähe väga kergelt tuulega lendu; on kerged ega võta palju ruumi.
Hea mõte! Kui kleepida taldrikule riba maalriteipi ja kirjutada hoopis sellele, saab taldrikuid kasutada korduvalt.
Liitmise, lahutamise ja korrutamise harjutamine
Tee taldrikutest numbrikaardid kas 1–50 või 1–100, kirjutades iga taldriku põhja alla ühe arvu. Laota taldrikud maapinnale (või palu õpilastele seda teha), põhi ülespoole (nii et arvud on näha). Õpilased veeretavad täringut, otsivad üles vastava arvuga taldriku, veeretavad uuesti täringut, liidavad saadud silmade arvu eelnevale, ning otsivad taldriku, mis vastab saadud summale. Nii jätkatakse, kuni on jõutud 50-ni või 100-ni. Alustada võib ka hoopis kõige suuremast arvust lahutamisega. Taldrikute alla võib peita ka ülesandeid.
Osa ja terviku ning lihtmurdude harjutamine
Viiruta igal taldrikul erineva suurusega ala või lase õpilastel seda teha. Saate taldrikuid järjestada sõltuvalt viirutatud ala suurusest, võrrelda jms.
Sõnade kirjutamine
Tee taldrikutest tähekaardid, kirjutades iga taldriku põhja alla ühe tähe. Mängige trükimasina mängu: õpilased seisavad rivis ja iga õpilane saab ühe tähe (või mitu tähte, sõltuvalt õpilaste arvust klassis). Õpetaja hakkab ütlema sõnu sõltuvalt teemast (i ja j, gbd-kpt, võõrsõnad, jne). Lapsed peavad sõna kirjutama nii, et hüppavad õiges järjekorras rivist välja.
Mõistekaardid
Papptaldrikutega saab teha maapinnale mõistekaarte. Mõistete ühendamiseks kasutage puuoksi, grilltikke või asfaltplatsil kriite.
Purgikaaned on tänuväärsed õuesõppevahendid. Neid saab kasutada sarnaselt papptaldrikutele, aga kuna nad on raskemad ja võtavad veidi rohkem ruumi, siis kasuta neid pigem tegevustes, kus pole vaja väga suurt hulka kaasi korraga. Samas on kaaned ilmastikukindlamad kui papptaldrikud ega lähe tuulega kindlasti lendu. Purgikaantele on lihtne veekindla markeriga peale kirjutada või kinnitada sissepoole erinevaid sedeleid kas kleeplindi või tahvlinätsuga.
Memoriin – paaride leidmine
Purgikaante siseküljele on kleebitud sedelid mingi teema kordamiseks. Tagurpidi pööratud purgikaantest tehakse mängulaud (nt 4×4 või 5×5) kahele võistkonnale, kes omavahel võistlevad. Kuna klassis on õpilasi päris palju, siis võib tekitada rohkem mängulaudu ja võistkondi, et tegevuses saaks intensiivsemalt osaleda.
Mõlemast võistkonnast üks õpilane jookseb mängulaua juurde ning mõlemad pööravad ümber kaks purgikaant. Kui leitakse paar, võetakse kaaned võistkonna juurde kaasa, kui mitte, asetatakse kaaned samale kohale tagasi. Jooksmine mängulaua juurde käib teatejooksu põhimõttel, enne ei tohi mängulaua juurde jooksma hakata, kui võistkonnakaaslane on tagasi ja plaksu andnud.
Võistkonna siseselt võib suhelda, kes mida ja kus purgikaante all nägi. Võistkonna eesmärk on koguda võimalikult palju paare. Võimalikud teemad: võõrsõnad; pilt ja tekst (mis iganes õppeaines); raamat-tegelane; vastandsõnad; tehe-vastus; kujund-nimetus jne; mõistatused – vastused; mõisted – sõna ja definitsioon; kellaaeg pildi ja numbrite või sõnadega.
Rühmitamine ja järjestamine
Purgikaantele on kleebitud nt taimede, putukate, loomade ja/või lindude nimetused või pildid. Õpilased peavad neid mingi tunnuse alusel rühmitama või järjestama (moodustama nt toiduahela).
Kella tundmine
Purgikaantele on kirjutatud numbrid ning asetades kaaned ringselt, moodustatakse kell. Õpetaja ütleb kellaaja ning õpilased peavad okstest seierid asetama vastavalt õpetaja öeldud ajale. purgikaantele on kirjutatud numbrid ning asetades kaaned ringselt, moodustatakse kell. Õpetaja ütleb kellaaja ning õpilased peavad okstest seierid asetama vastavalt õpetaja öeldud ajale.
Eriti hea on suurem rannapall.
Kõnevooru edasiandmine
Õpilased viskavad üksteisele palli ja kui õpetaja ütleb „stopp“, saab sõna saab õpilane, kelle käes pall parasjagu on. Või siis peab õpilane ise mõtlema küsimuse või tehte ja vastama peab õpilane, kellele ta palli viskab.
Ülesannete loosimine
Pallile saab läbipaistva teibiga kleepida erinevaid sedeleid (pilte, küsimusi, tehteid, sõnu jne) või maalriteibi ribasid ja sinna peale kirjutada. Õpilased viskavad üksteisele palli ja kui õpetaja ütleb „stopp“, vaatab palli saanud õpilane, millise sedeli peal asetseb nt tema vasaku käe pöial (või parema käe nimetissõrm vms). Kui sedelite peal on tehted, ütleb õpilane tehte vastuse, kui on pilt loomaga, saab öelda midagi iseloomulikku selle liigi kohta, võõrkeeles saab nimetada pildil olevat võõrkeeles, sedelitele saab panna ka kordamisküsimusi, millele ühiselt vastata jne.
Paljudes kodudes on üle vanu CD-plaate. Need võiks paluda õpilastel kooli tuua, kuna neid saab edukalt kasutada õuesõppes. CD-plaate saab lihtsa vaevaga nööri külge riputada. Kui plaadile kleepida maalriteibi ribasid, saab sellele kirjutada. Prinditud sedeleid saab plaadile kinnitada ka läbipaistva teibiga.
Õige või vale
CD-plaatide peale on kirjutatud näiteks kolm sõna, mille õigekeel võib raskusi valmistada.
Plaadid on koolihoovis võimalikult hajutatult üles riputatud. Õpilastel on kahte värvi pesulõksud ning on kokku lepitud, milline värv tähistab ‘’õiget’’, milline ‘’valet’’.
Õpilaste ülesandeks on käia ringi ning hinnata CD-l olevate sõnade õigekeelt pesulõksude abil. Et liikumist rohkem oleks, on pesulõksud õpetaja juures ning igale õpilasele on korraga ainult üks lõks.
CD-dele võib lisada ka nummerdatud lauseid – nii keeleliselt õigeid kui ka valesid (kirjavahemärgid, suur ja väike algustäht jne).
Õpilasel on kaasas kirjutusalus, pliiats ja leht, kus numbreid sama palju kui lauseid CD-de peal.
Õpilane käib kõik CD-d läbi – kui tema meelest on lause õige, kirjutab ta selle nr taha lehel ‘’Õige’’, kui lause on tema meelest vale, kirjutab lausest korrektse versiooni. Pärast saavad õpilased ja õpetaja ühiselt lauseid analüüsida.
Ristsõna
Eelnevalt on õpetaja valmistanud ette ristsõna vastavalt tunni teemale. Ristsõna küsimused on nummerdatuna kirjutatud õues rippuvatele CD-plaatidele. Iga õpilane (või paar) saab kirjutusaluse, millele on kinnitatud ristsõna ruudustik.
Õpilaste ülesandeks on leida vastavalt ristsõna ruudustikule küsimusi CD-plaatidelt ning kirjutada vastused oma lehele. Tegevus on läbi siis, kui kogu ruudustik on täidetud ja leitud ka lahendussõna. Ristsõna täienduseks võib CD-plaadi külge kinnitada ka ühe väikese tegevuskaardi mõne liigutusega (näiteks 5 sulghüpet).