Juubeliaastal jagame kaasteeliste mälestusi, meenutusi ja kogemusi koostööst Liikuma Kutsuva Kooliga. Siin saavad sõna meie koolitajad, meeskonnaliikmed, õpetajad, koolijuhid, partnerid ja teised kaasamõtlejad ning panustajad.
Iga paari nädala tagant lisame siia uusi meenutusi!
Rein Uusmaa alustas 10 aastat tagasi Nõo Põhikooli juhina koos liikumislaboriga Liikuma Kutsuva Kooli teekonda. Kümme aastat hiljem ja juba hoopis teise Liikuma Kutsuva Kooli juhina on Rein ikka meile heaks mõttekaaslaseks.
Kuidas ja millal LKK Sinu ellu jõudis?
Olin 2016. aastaks olnud koolijuht Nõo Põhikoolis juba 10 aastat ja selle aja jooksul oli koolis välja kujunenud aktiivne meeskond, kelle ideedel polnud piire. Koolielu elavdamiseks toimus mitmeid tegevusi (spordipäevad, järvejooksud, tantsuvahetunnid, õpetajate ja õpilaste vahelised võistlusmängud jne). Minu kirjakasti ilmus info Liikuma Kutsuva Kooli konkursi kohta ja ma sain üsna kiiresti aru, et see on see lähenemine, mis sellele koolile väga hästi sobib. Oli selge, et koostöös teeme nii hea taotluse, et saame esimese 10 õnneliku kooli hulka. Nii läkski – veebruaris, 2016. aastal kirjutasime alla lepingule Liikumislaboriga, mis sundis meid tegelikult jätkama veelgi ägedamalt neid tegevusi, mis olid juba traditsiooniks kujunenud, kuid sundis ka mugavustsoonist välja tulema, et olla vääriline LKK pilootkool.
Esimestele aastatel oli peamine rõhk tunnivälistel tegevustel ja vahetundide sisustamine. Aktiivsete ainetundide meetodite kasutamine oli esialgu veel võõras. Küll aga valmis tööõpetuse õpetaja eestvedamisel mitmeid vahendeid, mida vahetundide ajal kasutada ja need muutsid koolielu oluliselt.
Vaikselt kogusime meeskonnaga ideid, kuidas muuta koolikeskkonda, näiteks sai ühte klassi toolide asemel soetatud võimlemispallid. Paraku oli selline muutus siis veel liiga julge ja väga pikalt need pallid terve klassi ulatuses ei toiminud. Küll aga leidsid need kasutust üksikute kohtadena terves koolimajas.
Suurim võit oli minu arvates see, et LKK tegevused said kajastatud ka kooli arengukavas ning üsna sageli kuulis õpetajate koosolekutelt meeldetuletust “Me oleme LKK kool”, seda eriti olukordades, kui jutuks olid teemad, kus julgust jäi väheks (näiteks õuevahetunnid või ainetundide asendamine mõne ürituse raames liikumistegevustega).
Kas ja kuidas on LKK Sinu elu muutnud?
Pärast 2016. aastat ei ole ma endine koolijuht. Isegi kui LKK tegevused alati koolis ei toimi, siis mina koolijuhina olen ikkagi eeskujuks ja hoian ennast pidevas liikumises (koolijuhtide rattaretk, õpetajate võrkpall, Covidi-ajal videosari “direktori minutid”, jalgsi tööle ja koju, liuvälja rajamine kooli hoovi hilistel õhtutundidel, osalemine igas õpilaste poolt korraldatud liikumissündmusel, enda arvates hoian ka kaaluindeksit normis.
Olen koolijuhina saanud osaleda uue koolihoone (LõunaTERA) rajamise juures, kus minu rolliks oli kogu hoone liikumisvõimaluste eest seismine. Olen uhke, et ehitaja, projekteerija ja teised partnerid mõistsid selle kontseptsiooni vajalikkust ja kuskilt järeleandmisi ei tehtud.
Mis on olnud suurimad õppimiskohad ja üllatused sel teekonnal?
Sellel teekonnal on olnud palju õppimiskohti, mis on üldjuhul seotud muudatuste juhtimisega. Traditsioonilise mõtteviisi muutus organisatsioonis võtab aega ja nõuab eesvedajatelt pühendumist ja mitte allaandmist. Võtmekohtadeks kujunevad kommunikatsioon ja kokkulepped. Näiteks kui oled ümber korraldanud kooli päevakava ja soovid, et lapsed käivad iga ilmaga õues, siis ei saa hiljem olla üllatunud, et õues olles võivad üleriided määrduda, saada märjaks või põlv saab kriimustatud.
Teine oluline kokkuleppe osa on see, et kui kool koos kogukonnaga võtavad vastu viia sisse muudatused, siis tuleb algselt jagada ka vastutus. Näiteks: kui soovime, et lapsed käivad vahetundide ajal õues, siis vastutab lapsevanem selle eest, et lapsel oleks vastav riietus ja jalanõud.
Mida ise sooviksid veel koostöös LKK programmiga ära teha?
Järgmine suurem väljakutse minu jaoks on III kooliastme õpilaste liikumisaktiivsuse tõstmine koolipäeva ajal. Tahan, et koolikeskkond ja õuevõimalused toetaks just III kooliastme õpilaste liikumisaktiivsust. Üsna lihtne on leida tegevusi, mis sobivad noorematele õpilastele (keksukast, liumägi, kiik vms), aga keerulisem on pakkuda 7.-9.kl õpilastele tegevusi, mis neid päriselt huvitaks. Siinkohal käib võidujooks nutimaailmaga, aga võibolla hoopis koostöös nutimaailmaga (TI-aruga).
Sirje ja Georg Aher on olnud meie headeks mentoriteks alates Liikuma Kutsuva Kooli esimestest sammudest, tuues endaga kaasa suurepärased kogemused hariduselust. Nende oskused näha loodust ja inimesi selle keskel on loonud meile palju ühiseid ilusaid ja inspireerivaid hetki.
Milline on olnud teie roll liikuma kutsuva kooli teekonnal?
Oleme olnud Liikuma kutsuva kooli programmiga seotud selle algusest peale, kuid Tallinna õpilasi innustasime koolipäeva ajal liikuma juba varem, kui aastatel 2010-2013 juhtisime Turu ja Tallinna koolide projekti „Aktiivne ja turvaline koolipäev“. Seda projekti võib ehk pidada programmi eelkäijaks, kuigi mõte õpilastele koolipäeval paremate liikumisvõimaluste loomiseks idanes ja arenes samaaegselt ka Tartu Ülikoolis. Merike Kulli ja temaga samal lainel olevate kolleegide järjekindlus lõi lõpuks praeguse hästi toimiva ja tunnustatud programmi. Liikuma kutsuva kooli algusaegadel püüdsime tegijaid innustada ja julgustada, tutvustasime Tallinna koolide kogemust ja ärgitasime neid enda saavutatut teiste liitunud koolidega jagama. Samuti aitasime programmi ülikoolipoolsetel juhtidel paremini mõista, kuidas saab koole õppekava eesmärkide täitmisel toetada, mitte nende koormust suurendada. Praegu vaatame kõrvalt ja tunneme programmi elujõulisusest rõõmu.
Mis on kõige suurem muutus meie koolikultuuris viimase 10 aasta jooksul?
Iga kool loob ise oma koolikultuuri. Võimalus oma nägu luua oli koolidel juba ammu olemas, nüüd kasutatakse seda julgemalt. Meil on hea meel, et üha rohkem koole võtab tõsiselt ette õpilaste ja õpetajate igapäevase keskkonna ja harjumuste tervislikumaks muutmise.
Mis pakub teile praegu igapäevaselt liikumisrõõmu?
Jalutamine ning oma aias toimetamine. Viimasel aastal ka pisikese lapselapsega mängimine. Selle viimase käigus võib avastada end asenditest, mille oleme ammu unustanud ja poleks arvanud, et oleme selleks veel suutelised.
Kui LKK oleks loom, lind või taim, siis kes/milline? Ja miks?
Kui LKK oleks taim, siis kindlasti selline, mille õied on õisikutes. Näiteks sobiks heinputk. Tal on varre otsas selline õisik, mis koosneb omakorda väiksematest õisikutest. Botaanikas nimetatakse sellist sarikõisikuks. Liikuma kutsuvas koolis täidab varre aset liikumislabor, sealt hargnevate ühepikkuste õisikuraagude tipus on koolide rühmad, kes teevad koostööd. Heinputkel võib alati näha palju erinevaid putukaid, kes koguvad õietolmu ja nektarit. Ka LKK ei hoia kõike head vaid endale, vaid jagab saavutatut lahkelt kõikide soovijatega. Pealegi on heinputk meie oma liik, mitte kuskilt kaugelt siia saabunu. Samuti on LKK kenasti meie oma tublide inimeste poolt loodud väärt algatus.
Mida võiks Liikuma Kutsuva Kooli programm veel saavutada või kuhu pürgida?
Mõni aasta tagasi arutasime koos liikumislaboriga, et LKK tulevik võiks olla selline, et seda pole enam tarvis: kõik, mis programm on pakkunud, on igas koolis omaks võetud ja iseenesestmõistetavaks muutunud. See on siiski kaugem tulevik. See juhtuks kiiremini, kui riikliku õppekava ja strateegiadokumentide uuendamisel võetaks arvesse teadmist, et koolipäeva aegne liikumine aitab õpitulemuste saavutamisele ja koolirõõmule oluliselt kaasa. Lähitulevikus võiks jätkata heade ideede korjet ja kogemuste vahetamist. Samuti võiks suurendada koostööd teistega, näiteks Rohelise kooli programmiga. See annaks uusi ideid ja tooks värskust juurde. Kindlasti võiks LKK kogemusti tutvustada rahvusvaheliselt. Meil on, mille üle uhkust tunda!
Küsimustele vastasid Puhja Kooli endised mängujuhid Linde Leetberg ja Anna Leemet, kes viisid vahetundidel mänguvahetunde läbi 2021-2024 aastal. Hetkel õpib Linde Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja Anna Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
Mis teeb koolist liikuma kutsuva kooli?
Toetav keskkond koolimajas ja õues, liikumine ainetundides (liikumis- ja sirutuspausid, liikumisega seotud ülesanded koridoris, rühmatööd, vms). Pikemad vahetunnid, mille ajal on olemas võimalused õues/võimlas liikumiseks.
Miks võiks koolis olla mängujuhid?
Et pakkuda võimalust vahetunnis enda liigutamiseks. Väga oluline on ka noorematele eeskujuks olla ja mänge õpetada, sest lapsed ei oska enam mänge, mida koos mängida.
Mida olete kaasa võtnud mängujuhi kogemusest?
Julguse, kaasamisoskuse ja võime end kehtestada.
Kuidas saavad õpilased panustada liikuma kutsuvasse koolikultuuri ja luua liikuma kutsuvat kooli?
Võtta osa pakutavatest tegevustest, olla avatud ja sellega teistele eeskujuks.
Kuidas võiks välja näha liikuma kutsuv gümnaasium? Kas ja millest gümnaasiumis õppides liikumise osas puudust tunnete?
Gümnaasiumis võiks olla loodud rohkem võimalusi vahetunnis ja ka tunni keskel korrakski liigutamiseks, samuti võiks soosida rohkem õueskäimist.
Oma mälestusi ja mõtteid jagab Mihkel Lees, kes on olnud oluline osa meie meeskonnast ning panustanud aktiivsete vahetundide ja mängujuhtide süsteemi väljatöötamisse.
Täna on ta Riigikogu liige ning seisab kõige muu kõrval ikka samade väätuste eest ehk meie laste ja noorte füüsiline ning vaimne tervis.
Kuidas oled olnud seotud LKK programmiga?
Esimest korda puutusin LKK programmiga kokku enne, kui see veel ametlikult käima lükati. Töötasin sotsiaalministeeriumis ministri nõunikuna ja Merike (Kull) kutsus mind labori tollastesse ruumidesse kohtuma, et programmi tutvustada. Tal ei olnud vaja pikalt seletada – laste liikumisaktiivsuse vähesus ja järjest suurenev tüsedus olid teada probleemid. Merike ütles, et tal ja tema tiimil on lahendus. Temast õhkus säravat entusiasmi ja sügavat kompetentsi. Haruldane kooslus.
Seisime tollase terviseministri Urmas Kruusega hea selle eest, et programm saaks riigilt esimese toe. Pilootprojekt (esialgu 10 kooliga) sai alata.
Kui minu ametiaeg ministeeriumis läbi sai, kutsus Merike mind laborisse tööle. Vastutasin kahe aasta vältel selle eest, et toimuks vahetundide sekkumiste arendus ja laiendustegevus. Laienesime kenasti.
Pidin hoolitsema ka uue kodulehe valmimise eest, aga selle oleksin peaaegu tuksi keeranud. Õnneks tuli Kerli Mooses appi. Soojad kallistused talle!
Millised on olnud meeldejäävamad hetked ja ämbrid LKK ajast?
Meeldejäävam ämber oli ühest esimesest tööpäevast, kui pidin olema tervele ülejäänud tiimile autojuhiks. Pidime sõitma ühte kooli uuringut tegema, aga magasin hommikul sisse. Jõudsin kohale pool tundi hiljem, silmad häbi täis. Kolleegid olid küll sellise pilguga, et see kesik kevadet ei näe. Õnneks jõudsime siiski koolikülastusele ja edaspidi enam (vist) sisse ei maganud.
Mida oled LKK-st oma igapäeva tegemistesse kaasa võtnud?
Isana hoolitsen selle eest, et mu lapsed liiguks ja ma ise oleks neile eeskujuks. Tartu abilinnapea ja Riigikogu liikmena olen ehk saanud veidikene õlga alla panna, et LKK tegevused ja neid toetavad liikuma kutsuvad koolihoovid kenasti edeneda saaks.
Milline on LKK programm aastal 2066 ehk 50. sünnipäeval?
LKK on laienenud Lätist Lõuna-Prantsusmaani. Ameerika ja Aafrika ootavad vallutamist.
Oma mõtteid ning õnnelike juhuste teekonda jagab Anu Uusmaa, kes on meie aktiivse ainetunni koolitaja.
Anu on õppinud klassiõpetajaks ning töötanud üle 20 aasta õpetajana.
Täna on ta programmi Noored Kooli koolitusjuht.
Kuidas ja millal LKK Sinu ellu jõudis?
ÕNNELIK JUHUS NR 1
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida ja alustada päris algusest, siis esimene teadmine LKKst
jõudis minuni 2016.a. abikaasa Reinu kaudu, kes ühelt kohtumiselt LKK tegelastega tagasi
jõudes näitas mulle esimest korda JustDance videot. Miks? Sest mulle kui toonasele
klassiõpetajale, tundus see väga lahe ja vajalik idee, mida kohe oma õpilastega katsetada. Ja
sellest seigast minu tants ja trall LKK-ga pihta hakkaski. Järgnesid koolitused, teadvustusid ja
muutusid süsteemseks siiani juhuslikena toimunud liikumispausid ja aktiivsed
õppetegevused, näidistunnid teistele koolidele ja külalistele mujalt. Veendusin, et laste
liikumine tunnis suurendab nende motivatsiooni ja võimekust töötada, parandab õpitulemusi
ja suhteid klassis ning lihtsustab seeläbi minu tööd õpetajana. Seega olid LKK kooli
põhimõtted leidnud koha minu aina suuremaks ja sügavamaks muutuvas õpetaja
tööriistakastis ning mina olin LKK toonases pilootkoolis, Tartu Tamme Koolis, õpetajana
heas hoos.
Kas ja kuidas on LKK Sinu elu muutnud?
Aus on ka öelda, et LKK hakkas minu elus täiesti uusi lehti ette keerama. Teadmine, et ajule
annab võimekuse ja puhkeaja füüsiline liikumine, pani ka mind ennast füüsiliselt aktiivne
olema. Hea hoog andis juurde julgust ja motivatsiooni aina rohkem panustada ka aktiivsete
õppemeetodite rakendamisse ja levitamisse. Soovisin jagada oma energiat, teadmisi ja
kogemusi teistega, et laste liikumine oleks südameasjaks ka teistes koolides ja teistel
õpetajatel.
ÕNNELIK JUHUS NR 2
2019.a. lunisin “Aktiivse ainetunni koolitajate koolitusele” mineku loa juba LõunaTERA
kooli õppejuhilt ja saatsin oma motivatsioonikirja ning dokumendid viimasel päeval kl 23.59
Liikumislaborisse. Vedas! Lisaks koolitaja tunnistusele sain oma ellu 3 head koolitajast
partnerit/sõpra, kellega tänaseni Eesti koolides ja õpetajakoolitustes aktiivse ainetunni
koolitusi ja veebiseminare korraldame. Koos lõime LKK-le koolituse “Aktiivse ainetunni
ABC”. Koos oleme end täiendanud ka toitumise teemal ja nii jagame liikumis- ja
toitumisalaseid teadmisi Tervise Arengu Instituudi “Seikluste Laeka” programmis Eesti
alushariduse õpetajatele. Ikka selleks, et kasvaks peale terve ja enesest hooliv uus põlvkond.
ÕNNELIK JUHUS NR 3
Aus on tunnistada, et on olnud ka keerulisi aegu, kus kõigile ja kõigega ei ole sobinud minu
üllas idee õppida ise muudkui juurde ja jagada teadmisi väljapoole. Peale
inspiratsiooniesinemist LKK sügisseminaril tuli ka endal teha valikuid, kuidas ja millega
jätkata. LKK-st saadud teadmiste rakendamine ja kogemustepagas aitas kaasa meisterõpetaja
kutse omandamisele ning see omakorda suunas minu edasisi valikuid. Nüüd jätkan hariduse
eestvedajate arenguprogrammis Noored Kooli koolitusjuhina ja meie alustavad õpetajad
saavad kindlasti väljaõppest kaasa baasteadmised aktiivse ainetunni rakendamisest.
Mis on olnud suurimad õppimiskohad ja üllatused sel teekonnal?
ÕNNELIK JUHUS NR 4
Uued väljakutsed aktiivse ainetunni koolitajana on pannud mind avastama endas peituvaid
võimeid ja julgust. Korralikult olen ette võtnud ka enda piiride nihutamise. Näiteks koolituste
väljatöötamine, iganädalane liikumisamps aktiivsete meetodite kasutamise kohta kolleegidest
õpetajatele, või siis hoopis ekspromptkoolitus 100-le õpetajale Baltic Queen laeval, kus aega
ettevalmistuseks ainult mõned tunnid ja koolitusvahenditeks see, mida laeva poest parajasti
leida võib.
Iga minu uus kohtumine erinevate osapooltega on endaga kaasa toonud uued õppimiskohad.
Olen jõudnud taipamiseni, et õpetaja üheks olulisemaks ülesandeks on õppijale hea
õpikeskkonna loomine, sest õppimine saab toimuda ruumis, kus õppija tunneb end hoitult.
Inspiratsiooni on andnud Liikumislabori meeskonna ja LKK tiimi töökus, süsteemsus ja
järjepidevus. Tahan olla teie moodi!
Mida sooviksid veel koostöös LKK programmiga ära teha?
ÕNNELIK JUHUS NR 5
Mõte, mis juba tükk aega meeles oli mõlkunud, sai eelmisel aastal teoks. Aine “Liikumine
õppimise toetajana” lisandus TÜ õpetajakoolituse kavasse ja mul oli au olla selles aines
kaasõppejõuks.
Plaan on jätkata nii praeguste õpetajate kui ka järelkasvu koolitamisega, et õpetajad
suudaksid teadlikult lõimida liikumise oma ainetundidesse ja õpilased saavutada seeläbi
õpieesmärgid ning et liikumine muutuks harjumuseks võimalikult paljudel lastel. Seda eriti
koolis, kus nad veedavad üsna suure osa oma päevast.
Sihikule võiks võtta ka lapsevanemad. Väike algus koolide lastevanemate õhtutel on juba
tehtud.
Et loovus töötaks ja neid “ÕNNELIKKE JUHUSEID” muudkui lisanduks
Oma mälestusi ja mõtteid jagab Mihkel Lees, kes on olnud oluline osa meie meeskonnast ning panustanud aktiivsete vahetundide ja mängujuhtide süsteemi väljatöötamisse.
Oma mõtteid ning õnnelike juhuste teekonda jagab Anu Uusmaa, kes on meie aktiivse ainetunni koolitaja.