Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) soovituste kohaselt peaksid kuni 17-aastased lapsed ja noored kogu nädala jooksul harrastama keskmiselt 60 minutit mõõduka kuni tugeva intensiivsusega liikumist päevas. Lisaks tuleks kolmel päeval nädalas teha tugeva intensiivsusega aeroobseid tegevusi ja lihaseid ning luid tugevdavaid tegevusi (WHO, 2021).

Vähene liikumisaktiivsus on tõsine risk laste ja noorte tervisele, arengule kui ka õppimisele – seda eriti vanemates kooliastmetes. Anname järgnevalt ülevaate erinevatest uuringutest, samuti sellest, kuidas koolipõhised sekkumised võivad õpilaste liikumisaktiivsust tõsta ja seeläbi tugevdada nende füüsilist kui ka vaimset tervist.

Kui palju meie noored liiguvad ja kui palju nad istuvad?

• Aastal 2016 avaldatud uuringust selgus, et vaid 19% 11–17-aastastest õpilastest on füüsiliselt piisavalt aktiivsed (Guthold jt, 2020).

• Eestis oli see näitaja vaid 16%, mis on Kesk- ja Ida-Euroopa üks madalamaid tulemusi (Guthold jt, 2020). 

• Eesti kuulub riikide hulka, kus noorte liikumisaktiivsus on alates 2001. aastast vähenenud nii poiste kui ka tüdrukute seas. Ülemaailmselt on oluline muutus toimunud eelkõige poiste liikumisaktiivsuse vähenemise osas (Guthold jt, 2020). Sama tendentsi on täheldanud ka Tartu Ülikooli kehalise kasvatuse ja spordi õppekava magistritöö raames gümnaasiuminoorte liikumisaktiivsust uurinud Mölder (2019).
• Noored vanuses 15‒18 eluaastat istuvad oluliselt enam just koolipäevadel (Nyberg jt, 2020) sh kulutatakse istumisele ligi kaks kolmandikku oma päevasest ärkvelolekuajast (Arundell jt, 2019; van Stralen jt, 2014).
• Uurides noori korduvalt 14-, 18- ja 23-aastaselt, täheldati, et nii tavaline istumisele kulutatud aeg, kui ka ekraanide taga veedetud aeg, suureneb vanuse kasvades (Mooses jt, 2017; Cohen jt, 2019; Nyberg jt, 2020).

 

Millist kasu saavad noored liikumisest ja istumisaja vähendamisest?  

MÕJUTAB POSITIIVSELT AKADEEMILISI TULEMUSI

Regulaarne liikumine avaldab positiivset mõju akadeemilistele tulemustele, eriti keelte õppimisel ja matemaatikas (Muntaner-Mas jt, 2024). Juba 10-minutilisel kõndimisel on oluline mõju matemaatiliste ja mälu nõudvate ülesannete lahendamisele (Mualem jt, 2018).

Ülekaalukalt suurim risk kogeda depressiooni või ärevushäireid on 18–24-aastastel noortel. Depressioonirisk 15–17-aastastel tüdrukutel on seejuures 54% ja poistel 28% (Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring, 2022).

Füüsiline aktiivsus võib olla tõhus universaalne ennetusmeede depressiooni vastu, eelkõige noorte seas, sest füüsilise aktiivsuse ja noorte vaimse tervise vahel on kahepoolne seos st füüsiline aktiivsus parandab vaimset tervist ja hea vaimne tervis soodustab füüsilist aktiivsust (Pascoe jt, 2019).

Miks peaks liikumise teemadele just koolis tähelepanu pöörama? 

• Koolipõhised liikumisprogrammid edendavad püsivaid liikumisharjumusi ning aitavad vähendada istuvat eluviisi, eriti tüdrukute seas (Rocliffe jt, 2023). 

• Õpilased veedavad koolis suurema osa oma ärkvelolekuajast ning istumisaja katkestamisega seotud sekkumised koolis sh ainetundides võimaldavad tõsta kõikide laste ja noorte kehalist aktiivsust ja anda neile teadmisi, kuidas püsida aktiivne ka oma edaspidises elus (van Sluijs jt, 2021).
• Varasemalt on leidnud tõendamist, et koolipõhised programmid suurendavad mõõduka kuni tugeva intensiivsusega füüsilise aktiivsuse taset koolipäeva jooksul, avaldavad positiivset mõju laste ja noorte aeroobsele võimekusele ja kehakoostisele. Pikemaajalised sekkumised aitavad aga kujundada tervislikke liikumisharjumusi, mis võivad püsida ka pärast programmi lõppu (Neil-Sztramko jt, 2021).