Igasse koolitundi – muusikaajaloost matemaatikani – saab tuua veidi rohkem liikumist. Uuringud näitavad, et aeg, mis ainetundides liikumiseks kulutatakse, ei ole raisatud – see ei mõju õpitulemustele halvasti, vaid pigem toetab õppimist. Tunnis liikumise võib jagada kaheks: liikumispausid ja aktiivsed õppimismeetodid.

MIKS on liikumine ainetunnis kasulik?

  • – Parandab aju verevarustust ja suurendab aju aktiivsust
  • – Parandab tähelepanu ja ülesannetele keskendumist
  • – Parandab tunni töörahu
  • – Toetab sotsiaalsete oskuste arengut
  • – Toetab koostööoskusi
  • – Aitab vältida pika järjestikuse istumisega kaasnevaid terviseriske
  • – Suurendab laste päevast liikumisaktiivsust

MIS on aktiivne ainetund?

Liikumispausid

Liikumispausid on lühikesed pausid ainetunnis istumise katkestamiseks ning lühiajaliseks liikumiseks. Enamasti ei ole need pausid seotud tunniteemaga, vaid pakuvad meeldivat vaheldust istuvale õppetööle.

Tantsupaus

Vali ise või lase õpilastel valida video (nt Just Dance) või muusika, mille järgi tantsida. Video sisu võib valida ka tunni teemast lähtuvalt. NB! Videote valikul jälgi, et need meeldiksid nii poistele kui tüdrukutele!

Mänguline paus

Vali ise või lase õpilastel valida mõni kiire, lõbus ja eakohane liikumismäng. Võid kasutada ka Liikumislabori tegevuskaarte.

Harjutuspaus

Vali ise või lase õpilastel valida liikumispausiks erinevaid harjutusi, näiteks hüppe-, küki-, venitus-, sirutus- ja tasakaaluharjutused. Võid kasutada ka liikumislabori harjutuskaarte.
Venitus- ja sirutusharjutused sobivad hästi ka rahunemiseks pärast intensiivsemat liikumispausi.

Õppimine liikudes

Selleks, et lisada õppimisele põnevust ja vaheldusrikkust, on võimalik õppesisu lõimida liikumisega. Lisaks pakub liikudes õppimine õpilastele võimaluse ise avastamiseks ja uurimiseks, loovuse ja meeskonnatöö harjutamiseks.

Rühmatööd

Kasuta rühmade moodustamiseks meetodeid, mis võimaldavad õpilastel püsti tõusta ja liikuda ning vii rühmatöid või arutelusid läbi püsti seistes, kõndides või koolimaja/-õue eri osades. Liikumist aitab lisada, kui kinnitad rühmatööks vajalikud juhendid või töölehed klassiruumi seintele, koridori või kooli õuealale.

Mängulised tegevused

Kasuta liikumismänge kordamiseks ning õpitu kinnistamiseks, kuna mängulised tegevused võimaldavad õpitavat kehaga läbi tunnetada ja seeläbi paremini meelde jätta.

Avastusõpe

Suuna õpilasi ise avastama, vaatlema, katsetama ja võrdlema, andes seejuures võimalus loomulikuks liikumiseks. Avastusõpet saab rakendada klassiruumis, aga see pakub häid võimalusi liikumiseks ja õppimiseks ka erinevates keskkondades.

Loovad tegevused

Kasuta näidendeid, tantsu- ja kunstiprojekte, et tuua ainetundidesse rohkem liikumist, õpitut paremini kinnistada ja arendada koostööoskusi.

Aktiivne kodutöö

Anna õpilastele kodutöid, mis võimaldavad neil liikuda, tutvuda lähiümbrusega ning siduda liikumist oma igapäevaste tegevustega.

 

SOOVITUSED

Lihtsad esimesed sammud
  • – Lepi õpilastega kokku, et vastamiseks tõusevad õpilased püsti.
  • – Lase õpilastel töölehtedele ja materjalidele ise järele tulla.
  • – Lepi kokku märguanded ja reeglid aktiivsete tegevuste alustamiseks ja lõpetamiseks.
Otsi ja valmista ette ideid
  • – Leia näiteid ideepangast
  • – Tee koostööd ja jaga oma kogemusi teiste õpetajatega ning tekitage ühiseks kasutamiseks mõeldud materjalide „pank“.
  • – Kaasa õpilasi liikumispauside kavandamisesse, läbiviimisesse ja kasutatavate materjalide ettevalmistamisesse.
  • – Võimalusel lamineeri materjalid – nii kestavad need kauem ja on kasutatavad ka õues.
Kohanda klassiruumi ja võta kasutusele teised siseruumid
  • – Paiguta mööbel klassiruumis nii, et õpilastel oleks ruumi liikuda. Kui klassiruum on väga kitsas, saab pinkide vahele natuke liikumisruumi tekitada, kui õpilased asetavad oma koolikotid ühte kohta klassi taha või ette.
  • – Paiguta õppevahendid klassiruumis nii, et õpilased peaksid nende võtmiseks aeg-ajalt püsti tõusma.
  • – Vii osa õppetunde või tegevusi läbi klassiruumist väljas, muudes kooli ruumides – nt koridoris, fuajees, aulas.
  • – Kasuta õppetööks ära ka koolimaja koridoride põrandatel olevaid keksukaste või muid jooni.
Mine õue
  • – Kasuta õue ja kooli lähiümbruse võimalusi õppetöö läbiviimiseks.
  • – Õu annab võimaluse suurema intensiivsusega tegevusteks ning tegevusteks, mis vajavad rohkem ruumi.
  • – Õppetööks sobivad nii asfalt, muruplatsid kui ka mänguväljakud.
  • – Kasuta paaristunde õppetegevuse läbiviimiseks õues.
NB! Muutused võtavad aega
  • – Õpilased vajavad aega harjumiseks – tuleb olla järjekindel ning mitte karta uuesti proovida tegevusi, mis esimesel korral ei õnnestu.
  • – Ole julge ja katseta erinevaid meetodeid!
  • – Anna õpilastele võimalus kaasa rääkida, kuidas nad sooviksid õppides liikuda.