Igapäevaste liikumisvõimaluste loomine koolis eeldab enamasti väiksemaid või suuremaid kohandusi kooli päevakavas. Näiteks vajavad õuevahetunnid pikemat aega kui 10 minutit juba ainuüksi selleks, et lapsed klassiruumist õue ja tagasi tundi jõuaksid. Et õues liikuda ja mängida, on aega rohkemgi juurde tarvis.

Kui kool võtab eesmärgiks tuua õpilaste hommikutesse liikumist juurde, jõutakse sageli otsusele nihutada esimese tunni algusaega hilisemaks.

Paljud koolid on õppimise, tervise ja koolirõõmu paremaks toetamiseks ümber teinud terve päevakava: võtnud kasutusele pikemad ainetunnid ning lisanud igasse koolipäeva pika vahetunni.

Millist päevakava lubab seadusandlus?

Seadusandlus ei keela tunniplaanides suuremate muutuste tegemist. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on kirjas:

Õppetunni arvestuslik pikkus on 45 minutit. Õppetund vaheldub vahetunniga. Õppetunni võib jagada mitmeks osaks ning kuni kaks õppetundi võib toimuda järjest, ilma vahetunnita. Vahetunni pikkus on vähemalt kümme minutit iga õppetunni kohta.

Seega ei pea kartma, et kooli päevakava muutes minnakse seadustega vastuollu või tekib probleeme järelevalvega.

Kooli päevakava võimalused

Päevakava muutusi võib olla mitut sorti:

(1) Päevakava kerge kohandamine, nt söögivahetundide pikendamine ja kombineerimine õuevahetunni ajaga.

(2) Päevakava ülesehituse põhjalikum muutmine. Selle abil saab tekitada aega paaristundidele, päeva hilisemale algusele ja pikematele vahetundidele, mis annaksid piisavalt aega õueskäimiseks, aga näiteks ka huvitegevusele keset koolipäeva (nn kogupäevakoolides). Päevakava muutused soodustavad ka ainete lõimumist, õuesõpet ja koostööprojekte.
Variante, kuidas päevakavas suuremaid muutusi teha, on mitmeid:

  • Tavaliselt jagunevad ainetunnid kaheks: pikk ainetund (kestab 70-90 minutit) ja lühike ainetund (kestab 35-45 minutit). Pikad ainetunnid vähendavad päeva killustatust, koolitundide arvu ühes koolipäevas ning hoiavad sedasi ka laste koolikotid kergemana.
    Oluline osa pikematest tundidest on aktiivselt õppimine (grupitöödes liikudes, koridorides, mänguliselt vm viisil) ja liikumispausid.
  • Mõnedes koolides on tunniplaan n-ö libisev ehk vahetunnid toimuvad eri klasidel või kooliastmetes erinevatel aegadel.

(3) Tundide hilisem algus. Uneteadlased ja arstid on rõhutanud, et just eelteismelised ja teismelised vajavad hommikutunde magamiseks, ning see toetab nende tervist ja arengut. See on seotud melatoniinitsükliga, mis on selles vanuses hilisem kui täiskasvanutel. Mida hiljem algab koolipäev, seda suurem on tõenäosus, et lapsed saavad kooliteel aktiivselt liikuda.

  • Paljudes koolides on viimastel aastatel viidud sisse muudatus ning esimesed tunnid algavad alles kella üheksast. Varajasematel saabujatel on võimalus osaleda huviringides. Mõnikord toimuvad hommikuti ka klassijuhatajatunnid, pakutakse tugiteenuseid jms. Et päev ei läheks väga pikaks, kasutatakse samades koolides sageli ka paaristunde.
  • Muutuse läbi teinud koolid on öelnud, et rohkem lapsi saabub jala või rattaga, ka on parem valmisolek esimeses tunnis kaasa mõelda on paranenud.

Pikk ainetund vajab liikumispause ja aktiivseid õppemeetodeid

Pikk ainetund ei tohiks kaasa tuua pikka järjestikust istumist. Teadupoolest väheneb istudes õpilaste keskendumis- ja tähelepanuvõime ning pikal istumisel on palju negatiivseid mõjusid lapse tervisele. Seetõttu peaks koolis pikki ainetunde sisse viies muutma liikumispausid tundide tavapäraseks osaks ja kasutama liikumisega lõimitud õppetegevusi.

Kui kooli päevakava muuta nii, et ainetunnid lähevad pikemaks, siis tuleks tagada, et kõigil teie kooli õpetajatel on baasoskused õppetegevuste lõimimisest liikumisega, ning et õpetajatel on lihtne ligipääs liikumispauside kogumikele.

Kui sageli peaks istumises pause tegema?

  • kuni 11-aastased vajavad liikumispause vähemalt iga 30 minuti tagant;
  • 12-aastased ja vanemad vajavad liikumispause vähemalt iga 60 minuti tagant.

Mis tegevused sobivad liikumispausiks?

Palju pause leiad meie ideepangast ja alalehelt liikumakutsuvkool.ee/liikumispausid/. Hästi sobivad ka iseseisvad pausid, näiteks koolikoridori liikuma suunamine mõneks minutiks.

Lihtsad tegevused, mis aitavad lõimida õppetegevust liikumisega:

  • küsida õpilaste arvamust millegi kohta, kusjuures vastusevariante tähistavad ruumi eri nurgad või kujuteldav skaala ühest klassiruumi seinast teise seina;
  • vastata saab ka oma kohalt liigutuste abil, nt kasutades X-breigi meetodit;
  • rühmatööd ja arutelud toimuvad püsti;
  • tunnitöö (küsimused, ülesanded) on õpetaja laual või seintel, nii et iga küsimuse või ülesande järele peab eraldi liikuma ja kui vastus käes, saab tagasi viia ja uue võtta.

Näiteid teistmoodi päevakavadest

Tartu Kivilinna Kooli õppejuht Küllike Pedaste tutvustab kooli päevakava põhimõtteid.

Tartu Forseliuse Kool: https://tfk.tartu.ee/opilane/tundide-ajad/, koolipäeva algus kl 9.00, pikad ja lühikesed tunnid,

Puhja Kool: https://puhjagymnaasium.edupage.org/timetable/, koolipäeva algus kl 8.25, pikad ja lühikesed tunnid,

Tartu Karlova Kool: https://www.karlova.tartu.ee/tundideajad, koolipäeva algus kl 9.00, pikad ja lühikesed tunnid,

Tartu Erakooli LõunaTERA: https://tartuerakool.ee/lounatera/, koolipäeva algus kl 9.00, eri pikkusega tunnid (1 h kuni 3 h) kogupäevakooli mudel, kus kõigil lõppevad tunnid kl 16.

Antsla Gümnaasium: https://antslakk.edu.ee/et/oppetoo/tunniplaan, koolipäeva algus kl 8.00, pikad ja lühikesed tunnid.