2021/22. õppeaasta sügisel alustasime kõigile koolidele ja eestvedajatele avatud veebiseminaride sarjaga “Veebivunk”.

Veebivunkidel räägivad Liikuma Kutsuvate Koolide eestvedajad ise – õpetajad, huvijuhid, kooli- ja õppejuhid paljudest eri koolidest. Jutuks tulevad julged katsetused, süsteemsed tegevused ja ootamatud lahendused, millega koolid on tundidesse, vahetundidesse, kooliteele, kooliruumi ja -hoovi ning koolipäeva ülesehitusse liikumist juurde toonud.

VEEBIVUNK – KELLELE JA KUIDAS OSALEDA?

  • koolis tegutsevatele nn vunktiimidele, olgu teie teekond oma Liikuma Kutsuv Kooli kujundamisel alles alanud või juba päris pikk
  • klassi- ja aineõpetajatele ning kehalise kasvatuse ja liikumisõpetuse õpetajatele nii Liikuma Kutsuvatest Koolidest kui kõigist teistest koolidest
  • muudele huvilistele kooliperede seast
  • omavalitsuse amentikele: see on hea võimalus koguda ideid ja inspiratsiooni, mille põhjal oma piirkonna koolidele nõuks ja abiks olla.

Registreerimine käib meie kodulehe koolituste alalehe kaudu.

Juba toimunud veebivungid on meie Youtube’s ja siinsamas järele vaadatavad.

TOIMUNUD VEEBIVUNGID KOOS SALVESTUSTEGA

„Õuevahetundide võimalused ja väljakutsed

Pille Saadjärv ja Küllike Pedaste, Tartu Kivilinna Kool: koolipäeva ümberkujundamine – kuidas koolipäeva ülesehitus toetab õuevahetundi, liikumist ja koolipere heaolu;

Sigrid TilkMuraste Kool: õpilaste ootused õuevahetunnile;

Helen HänniTartu Variku Kool: õuevahetunnikogemusi kaasajastatud koolihoovi ja I kooliastmega.

Sissejuhatuse tegid Liis Süda ja Kristi Vaher TÜ liikumislaborist.

Veebivunk toimus 28. septembril 2021.

“Õuesõppe kogemused

“Õuesõpe” on küll vahva ja kõigile tuntud sõna, kuid küllaltki haruldane osa Eesti koolielust. Õues õppimine kulutab aega, nõuab teistsuguseid töövahendeid, distsipliin läheb käest ära – ja kuhu üldse minna.

Veebivungil saad teada:

  • miks õuesõpe pole tore ajaraiskamine, vaid tõhus viis õppida ja õpetada nii ainesisu kui toetavaid oskusi?
  • kuidas koolijuhina luua soodus pind õuesõppe katsetusteks, kui õpetajad ühelt poolt ei julge eksida ja teisalt jäävad mugavustsooni kinni?
  • kuidas mõelda väljapoole töövihikut ja õpikut?
  • kui kaua võib aega võtta õuesõppega harjumine?
  • kuidas õpetada keemiat kivi otsas?

Egle Rumberg, kes töötab Uulu Põhikooli juhina, tutvustas viise, kuidas õpetajaid “mugavustsoonist” välja meelitada, üheskoos uusi asju katsetada ning Liikuma Kutsuva Kooli mõtteviisi koolis käima tõmmata. Näitena kasutas ta suurepärast kogemust sel kevadel toimunud õuesõppepäevaga.

Sõmeru Põhikooli inglise keele õpetaja Kadri Mark tutvustas oma kogemusi õuesõppe läbiviimisel eri vanuses õpilastega nii koolihoovil kui õppekäikudel. Samuti jagas Kadri oma lemmikmeetodeid ja praktilisi nippe.

Katrin Mägi ja Maarja Kalma TÜ liikumislaborist rääkisid veebivungi sissejuhatuses, millist kasu õuesõpe toob ja millest alustada.

Veebivunk toimus 21. oktoobril 2021.

Podcast “Õpetajate vaimsest tervisest”

Detsembris kutsusime teid kuulama liikumislabori ja MTÜ Peaasjad koostöös sündinud Pearaadio podcasti, mis on spetsiaalselt pühendatud õpetajate vaimsele tervisele. Podcastis arutlevad liikumislabori tiimiliige Marko Uibu ja psühholoog Elina Kivinukk, kuidas nii individuaalselt kui kogu kollektiiviga vaimset tervist hoida, kuhjunud pingeid vähendada – ning mil moel liikumine saab siin abiks olla. Saatejuht on Tabasalu Gümnaasiumi direktor Grete-Stina Haaristo.

Salvestuse leiate PEAASI lehelt: https://esmaabi.peaasi.ee/podcastid/

Või kuulake APPLE, SPOTIFY, DEEZER, YOUTUBE‘st.

“HEV lapsed liikuma!

8. veebruari veebivungil oli teemaks hariduslike erivajadustega õpilastele liikumisvõimaluste loomine. Kogemusi jagasid Kiigemetsa Kooli, Tallinna Laagna Lasteaed-Põhikooli ja Viljandi Kaare Kooli esindajad, ent sõna said ka teiste koolide ning Eriolümpia Eesti Ühenduse esindajad. Sissejuhatuse tegi Eva-Maria Riso TÜ liikumislaborist.

Soovitame nii tavakooli väikeklasside õpetajatel, õppejuhtidel kui ka kõigil teistel koolipere liikmetel veebivunk järele vaadata:

  • erinevate vajadustega arvestamine on mitmekesisuse toetamine: hariduslike erivajadustega õpilaste koolid on palju tähelepanu pööranud sellele, et nii tundide, vahetundide kui kooliürituste jaoks loodud liikumissõbralikud lahendused oleksid paindlikud ja arvestaksid iga lapse vajadustega. Koolide katsetatud nipid ja loodud lahendused on heaks inspiratsiooniks kõigile – kõike ei pea ise välja nuputama!;
  • loominguline ja terviklik lähenemine: Laagna, Kiigemetsa ja Kaare kool on õpilaste ja töötajate igapäevaseks liikuma kutsumiseks leidnud igaüks omad viisid, ent loodud lahendused on süsteemsed;
  • ühiste tegevuste võimalus: Eriolümpia Eesti Ühendus kutsus oma üritustel ja projektides osalema õpilasi nii erivajadustega laste kui tavakoolidest. Ka seminaril kuulsime mitmeid näiteid, et ühised ettevõtmised pakuvad arenguvõimalust ja mõjuvad hästi mis tahes õpilasele. Sestap julgustame teid Eriolümpia tegevustega tutvuma ja neis osalema!

“Liikumisõpetuse rahvusvaheline kogemus – mida on naabritelt õppida?”

15. veebruaril toimus meie siiani kõige laiema geograafilise ulatusega veebiseminar, kus kogemusi jagati nii Soomest kui Rootsist! See veebivunk oli tervenisti pühendatud kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse uuendamise teemadele, mis Eestiski praegu päevakorral.

Veebivunki järele vaadates saate hea ja üksikasjaliku ülevaate: kuidas lahendatakse laste vähese liikumisaktiivsuse muret ainekava uuendamisega Soomes? Kuidas aga Rootsis? Milliseid õppetunde naaberriikide uuendused kaasa on toonud? Kuidas asi edasi läheb.

Samuti pakub seminar suurepärase võimaluse saada teada:
– kas Soomes kadusid uue ainekava tõttu spordialad päris ära või mis neist sai?
– kummas riigis õpetatakse uues ainekavas ka esmaabi andmist?
– milles Eesti saab naabritest targem olla?
– mida läks veebivungi lõpul oma õpilastega tegema Rootsi kogemusi jaganud kehalise kasvatuse õpetaja Helen?

Soome külalisteks olid Mikko Huhtiniemi, Timo Jaakkola ja Kasper Salin Jyväskylä Ülikoolist; Rootsi kogemusi avas õpetaja Helen Hedblom Sundsvalli Koolist. Sissejuhatuse tegi Maret Pihu TÜ liikumislaborist.

“Liikumisõpetuse kogemused Eesti koolides – mida on üksteiselt õppida?”

15. märtsil toimus veebivunk, mis keskendus liikumisõpetuse Eesti kogemusele. Eestis on juba koole, kes on üha enam hakanud oma koolis rakendama liikumisõpetuse põhimõtteid – ikka selleks, et kõik õpilased omandaksid iseseisvaks liikumiseks vajaliku oskused ja teadmised, motivatsiooni ja leiaksid, et liikumine on oluline osa nende igapäevaelust.

Liikumisõpetuse ainekava toob küll välja terve ja liikuva inimese kujunemiseks olulised õpitulemused, kuid võimaldab iga kooli jaoks omanäolise ainekava koostada. Nii olemegi veebivungile kutsunud rääkima nelja küllaltki erineva kooli esindajad:

  • Sigrid Tilk räägib liikumisõpetuse kogemustest Muraste Koolis, kus õpivad lapsed 1.-6. klassini;
  • Hasso Paap räägib liikumisõpetuse kogemustest Tartu Rahvusvahelises Koolis, kus õpilasi on väga paljudest kultuuridest;
  • Kristiina Jürisson Viljandi Gümnaasiumist jagab kogemusi tööst gümnasistidega;
  • Meelis Raiend räägib liikumisõpetuse kogemustest Tallinna 32. Keskkool, kus esindatud on kõik kooliastmed.

Veebivungil esinenud Muraste Kooli liikumisõpetuse õpetaja Sigrid Tilga esitluse slaidid koos viidetega leiate Canvast.

“Õuevahetunnid liikuma kutsuvates koolihoovides”

22. märtsil toimus veebivunk, mis keskendus koolihoovidele ja õuevahetunnile. Oma kogemusi jagasid kolm Liikuma Kutsuvat Kooli.

Tartu LõunaTERA koolimaja ja -hoov sai algusest peale planeeritud ja ehitatud sel viisil, et toetada koolipere liikumisaktiivsust, peagi hakatakse ehitama uut koolimaja Raadil. Kooli kogemusi, mida silmas pidada koolihoovi kavandamisel ja õuevahetundide planeerimisel, jagab LõunaTERA juht Rein Uusmaa.

Gustav Adolfi Gümnaasium asub kahes piirkonnas: Tallinna vanalinnas ja Kalamajas. Kooli 1.-6. klassi õpilased on usinad õuevahetundides osalejad. Kuidas jõuda toimivate õuevahetundideni ja ja milliseid takistusi võib teekonnal tekkida?

Pühajärve Põhikoolis toimuvad aastaringsed õuevahetunnid ja see on loomulik koolipäeva osa. Kuuleme, kuidas õnnestus koolil leida vahendeid laste jaoks köitva hoovi sisustamiseks ja mänguvahendite soetamiseks.

“Kaasamise ja süsteemse lähenemise tööriistad”

Kolmapäeval, 6. aprillil toimunud veebivungil oli kõne all kaks teemat, mis on koolide jaoks sageli võtmeküsimuseks: kaasamine ja süsteemne lähenemine.

Iga Eesti kool on ise nägu – oma erilise sisekliimaga, oma asukoha, maja ja hoovi, traditsioonide, nii õpetajate kui õpilaste kogemuste ja huvide nägu. Samamoodi alustab iga Liikuma Kutsuva Kooli võrgustikuga liituv kool ise kohast: ühtedel soodustavad liikumist juba ammuilma alguse saanud kooliüritused, teistel on toimunud iidamast-aadamast võimla- või õuevahetunnid, kolmandatel toimuvad õpilaste vaba aja liikumisele kaasa aitavad tegevused kehalises kasvatuses, neljandates on leitud häid nippe õpetajate heaolu eest hoolitsemisel.

Sõltumata sellest, millise ilmega ja millisest punktist kool värske Liikuma Kutsuva Koolina alustab, on liitujate soov läbi aastate ühesugune: leida midagi, mis toetaks süsteemseid lahendusi. Koolid soovivad ennetada paljudele projektidele nii tavalist loogikat, kus struktuursete muutuste asemel on ühekordsed tegevused, eestvedajad väsivad viimaks ning pingutuste tulemused ei jää pikemaks püsima.

Seepärast olemegi nüüd veebivungil ehk lühikesel Liikuma Kutsuva Kooli veebiseminaril ette võtnud selle kõige olulisema:
kuidas saada olemasolevast olukorrast hea, objektiivne ja süsteemne ülevaade;
kuidas kutsuda kaasa mõtlema ja tegutsema kõik tähtsad osapooled;
kuidas luua muutusi, mil on võime jääda püsima.

Seminaril jagasid oma kogemusi kahe kooli esindajad: Muraste Kooli juht Liina Teesalu avab kogukonnakooli vaadet, kus oluliste eesmärkide saavutamist toetab kogukondlik mõtteviis ja lapsevanemate kaasamine igal sammul; Jüri Gümnaasiumi arendusjuht Nele Pilman jagab aga suure kooli vaadet muutuste juhtimisele ja teekonnale Liikuma Kutsuvaks Kooliks. Lisaks tutvustas liikumislabori juhataja Merike Kull KENA ehk Liikuma Kutsuvate Koolide eneseanalüüsi tööriista võimalusi koole süsteemse lähenemise loomisel toetada.

“Vunki juurde õuesõppele”

21. aprillil 2022 toimunud veebivunk keskendus õuesõppele ning andis hea võimaluse koguda häid mõtteid ja toimivad praktikaid maikuus eesootavaks õuesõppenädalaks. Õuesõppenädal toimub 16.-20. mail 2022 ning sellele saab oma klassi või kogu kooli registreerida siin.

Oma kogemusi õuesõppe tundide korraldamisel ja läbiviimisel jagasid kolme kooli esindajad. Antsla Gümnaasiumi õuesõppetundide süsteemi tutvustab kooli direktor Katrin Martinfeld. Sama kooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Katrin Kool, eesti keele ja kirjanduse õpetaja Anu Silm ning muusikaõpetaja Kerli Hellamaa toovad näiteid oma õuesõppetundidest.

Mustamäe Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Tatjana Fedorova jagab oma kogemusi, kuidas matemaatikat edukalt II ja III kooliastme õpilastega õues õppida saab. Puhja Kooli õuesõppekogemusi jagavad loodusainete õpetaja Evelyn Eensoo, inglise keele õpetaja Virve Vend ning eesti keele ja kirjanduse õpetaja Maris Pukk.