1. Koroonakriis on avaldanud tõsist mõju laste ja noorte tervisele, seda nii vaimses kui füüsilises mõttes

Pikk eraldatus oma sõpradest, klassikaaslastest ja sugulastest, muutused toitumises, vähem võimalusi igapäevaselt mängida ja aktiivne olla ning huviringides ja õues käia, samuti rohkem argielu ekraanide vahendusel -kõik need tingimused on halvendanud laste vaimse ja füüsilise tervise näitajaid. Lisaks on koroonakriisiga kaasnenud laste liikumisaktiivsuse drastiline langus ja ekraaniaja pikenemine.

Koos meetmetega, mis aitaksid viiruse levikut koolis pidurdada, on vaja leida lahendused ka õpilaste terviseriskidele.

2. Õueskäimine aitab leevendada koroonaolukorra tagajärgi

Uuringud näitavad, et:

  • õues viibimine ja liikumine aitavad ennetada ja leevendada meeleoluhäireid, ärevust, stressi, aga ka igavus- ja üksildustunnet;
  • õuemängud toetavad laste sotsiaalseid suhteid;
  • õues liikumine toetab laste õpivõimet;
  • õues viibimine toetab laste liikumisaktiivsust;
  • õues viibimine ja liikumine tugevdab laste immuunsüsteemi;
  • õueaeg vähendab liigsest ekraaniajast tekkivaid lühinägevuse kujunemise riske;
  • õuesolek toob tervisekasusid, mis on seotud looduslikus keskkonnas viibimisega.

3. Liikumine aitab leevendada koroonaolukorra tagajärgi

Uuringud, mis käsitlevad koroonakriisi terviseriske lastel, rõhutavad, et liikumisaktiivsus on oluline vaimse ja füüsilise tervise probleeme ennetavat meede, millel on olulised seosed ärevuse ja depressiooniriski vähenemisega.

4. Õu toob lahendusi koolimaja ruumi- ja ventilatsiooniprobleemidele

Koroonaviirusel on õues raskem levida kui siseruumides: viiruse lenduvad osakesed hajuvad tuules, vahemaa hoidmine on loomulikum ning niiskus ja päikesepaiste muudavad viiruse vähem elujõuliseks;

Õues olemine vähendab märgatavalt nakatumisriske: ühes uuringus leiti, et lausa 96% nakatumistest toimuvad siseruumides, peamisteks eranditeks distantsihoidmise võimaluseta massikogunemised ja söömaajad õues.

Õuesõpe ja õuevahetunnid on seetõttu kulutõhus viis leevendada koolihoonete ruumipuudust ja ületada puuduliku ventilatsiooniga seotud probleeme.

Õues õppimine ja vahetundide veetmine tagavad distantsi hoidmise loomulikumal moel.

5. Õuesõpe on õppimisele hea

Õues õppimine toob kaasa paremad õpitulemused, keskendumisvõime ja mälu, parandades seejuures ka õpilaste motivatsiooni ja heaolu.

Õues õppimine toetab ka õpilaste intellektuaalset, emotsionaalset ja sotsiaalset arengut. Lisaks vähendab õuesõpe ärevust ja depressiivsuse sümptomeid, toetades seeläbi õpilaste vaimset tervist. See omakorda aitab õppetööga paremini toime tulla.

Kasutatud kirjandus

“Tartu 10-11-aastaste laste objektiivselt mõõdetud kehaline aktiivsus ja võimekus”. Tartu Ülikool, Sporditeaduste ja füsioteraapia instituut. Uuringu andmebaas 2021. 

Tortella, P, Ceciliani, A, Fumagalli, G, Jidovtseff, B, Wainwright, N, Fjortoft, I, Sigmundsson, H,  Haga, M, Sgro, F, Lipoma, M.10, Sääkslahti, A. Children’s outdoor movement education: position statement. Journal of Physical Education and Sport, 2021, Vol 21, Art 46 pp 451 – 462,

Jurak G, Morrison SA, Kovač M, Leskošek B, Sember V, Strel J, Starc G. A COVID-19 crisis in child physical fitness: creating a barometric tool of public health engagement for the Republic of Slovenia. Front Public Health, 2021; 9: 644235. 

Zhang X, Zhu W, Kang S, Qiu L, Lu Z, Sun Y. Association between physical activity and mood states of children and adolescents in social isolation during the COVID-19 epidemic. Int J Environ Res Public Health, 2020; 17: 7666. 

Chen F, Zheng D, Liu J, Gong Y, Guan Z, Lou D. Depression and anxiety among adolescents during COVID-19: A cross-sectional study. Brain Behav Immun, 2020; 88: 36-38.  

Dunton GF, Do B, Wang SD. Early effects of the COVID-19 pandemic on physical activity and sedentary behavior in children living in the U.S. BMC Public Health, 2020; 20: 1351. 

Moore SA, Faulkner G, Rhodes RE, Brussoni M, Chulak-Bozzer T, Ferguson LJ, et al. Impact of the COVID-19 virus outbreak on movement and play behaviours of Canadian children and youth: a national survey. Int J Behav Nutr Phys Act, 2020; 17: 85.  

Meyer SM, Landry MJ, Gustat J, Lemon SC, Webster CA. Physical distancing ≠ physical inactivity. Transl Behav Med, 2021; [Online ahead of print] doi: 10.1093/tbm/ibaa134. 

https://www.ecdc.europa.eu/sites/default/files/documents/COVID-19-in-children-and-the-role-of-school-settings-in-transmission-first-update_1.pdfVaadatud 9. aprillil 2021. 

Kovacs VA, Starc G, Brandes M, Kaj M, Blagus R, Leskošek B, et al. Physical activity, screen time and the COVID-19 school closure in Europe – an observational study in 10 countries. Eur J Sport Sci, 2021; [Online ahead of print] DOI: 10.1080/17461391.2021.1897166. 

Jackson SB, Stevenson KT, Larson LR, Peterson MN, Seekamp E. Outdoor activity participation improves adolescents’ mental health and well-being during the COVID-19 pandemic. Int J Environ Res Public Health, 2021; 18: 2506. 

Lingham G, Mackey DA, Lucas R, Yazar S. How does spending time outdoors protect against myopia? A review. Br J Ophthalmol, 2020; 140: 593-599. 

Larouche R, Mire EF, Belanger K, Barreira TV, Chaput J-P, Fogelholm M, et al. Relationship between outdoor time, physical activity, sedentary time, and body mass index in children: A 12-country study. Pediatr Exerc Sci, 2019; 1: 118-129. 

https://www.greenschoolyards.org/covid-learn-outsideVaadatud 9. aprillil 2021. 

https://www.lotc.org.uk/coronavirus-latest-advice/Vaadatud 9. aprillil 2021. 

https://www.tdsb.on.ca/learningoutdoors/Outdoor-learning-and-COVID-19Vaadatud 9. aprillil 2021. 

https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/global-covid-19/schools.htmlVaadatud 9. aprillil 2021.