Iga lasteaed ja -hoid saab muuta liikumise lasteaiapäeva loomulikuks osaks ning toetada sedasi nii laste kui ka nende õpetajate tervist ja heaolu.

Liikuma Kutsuva Kooli programmi tegevused on suunatud küll koolidele, kuid paljud liikuma kutsuvad põhimõtted ja koolide igapäevased tegevused saab hõlpsasti üle kanda ka lasteaedadele.

Lasteaedadele on toeks ka lasteaia liikumisvaldkonna hindamisvahend, mille liikumislabor töötas välja koostöös Tervise Arengu Instituudiga.

Kui palju peaksid lasteaialapsed liikuma?

Maailma Terviseorganisatsiooni liikumissoovitused lasteaialastele on järgmised:

• 1-4-aastaste laste igasse päeva peaks mahtuma mitmekülgset liikumist vähemalt kolm tundi, seejuures peaksid 3-4-aastased liikuma tund aega mõõduka ja tugeva intensiivsusega – teisisõnu nii, et nahk läheb soojaks ja süda hakkab kiiremini lööma;
• alates viiendast eluaastast peaks laps liikuma vähemalt tund aega päevas mõõduka ja tugeva intensiivsusega – teisisõnu nii, et nahk läheb soojaks ja süda hakkab kiiremini lööma;
• lisaks peaks alates viiendast eluaastast mahtuma laste nädalasse vähemalt kolmel päeval suurema intensiivsusega tegevusi – nt sportmängud, tempokas jooks, rattasõit, ujumine, suusatamine, samuti lihaseid ja luid tugevdavad tegevused.

Laste ja täiskasvanute liikumissoovitused Maailma Terviseorganisatsioonilt leiad siit.

Miks peaksid lapsed palju liikuma?

Tugi kehale. Piisavalt liikumist iga päev tagab lapse hea füüsilise arengu, toetab tema immuunsüsteemi, tugevdab luid ja lihaseid ja tagab tervikliku kehalise arengu.

Tugi ajule ja vaimsele tervisele. Liikumine annab panuse lapse keskendumisvõimele ja töömälule, pidurduskontrollile ja kognitiivsele paindlikkusele, toetades sellega õppimist ja töövõimet igakülgselt. Liikumine aitab mitmel viisil hoida ka vaimset tervist: liikumisel on positiivne mõju ajukeemiale, see aitab stressiga toime tulla, leevendada ärevust ja ennetada meeleoluhäireid.

Tugi tervisele. Piisavalt liikumist ennetab tervise- ja haigusriske tulevikus, samuti ülekaalulisuse ja rasvumise riski. Ka siis kui laps on ülekaaluline, aitab regulaarne liikumine kehalist võimekust parandada – isegi siis, kui ülekaal ei vähene.

Tugi suhtlusele. Liikumine toob kaasa paremad suhted eakaaslastega ja toetab sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arengut.

Õues liikumine on iseäranis positiivse mõjuga:

• päevavalguse käes viibitud tunnid vähendavad märgatavalt laste lühinägevuse ohtu, mis kaasaegses ühiskonnas aina suuremat muret valmistab;
• õu kutsub kergemini liikuma ning toetab seeläbi kehaliste oskuste arengut – oskust ronida, hüpata, tasakaalu hoida, palli visata jms, paljud neist oskustest on vajalikud mitte ainult sportimiseks, vaid igapäevaelus toimetulemiseks;
• looduslikus keskkonnas viibitud aeg tasakaalustab ekraaniaja negatiivseid mõjusid;
• õuesviibimine soodustab vaba, struktureerimata mängu, mis toetab nii liikumist kui loovust ja iseseisvust ning asetab lapsed rollidesse, millega kaasneb ka suhtlusoskuste arengu. Nii mõjub õuemäng hästi laste üldisele heaolule, vähendab stressitaset ja avaldab head mõju ka vaimsele tervisele;
• õuemäng väsitab ja distsiplineerib korraga: vabalt õues tegutsemine ja pikalt järjest mängimine mõjub lapsele hästi ja parasjagu väsitavalt. Nii on distsiplineerimisega vähem muret ning lapsed on rahulikumad nii rühmategevustes kui pärast lasteaiapäeva;
• õues on lapse üleandmine lihtsam kui lasteaiaruumides. Paljude laste jaoks on üleminekud ema-isa hoole alt lasteaeda rasked ning nii saadab iga hommikut uus draama. Õues last üle andes käib see kõik sujuvamalt, ära jääb ka riiete seljast võtmine ning seltskonda on lihtsam sulanduda.

TÜ liikumislabori ja Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös välja antud kogumikust “Liikumine, õppimine ja heaolu” leiate põhjalikuma ülevaate laste liikumise positiivsete mõjude kohta.

Miks lasteaiad?

Eesti laste liikumisaktiivsus on madal: lapsed liiguvad liiga vähe ja istuvad liiga palju, eriti ekraanide ees, nad ei veeda piisavalt aega õues ning puudu on ka vabast mängust. Neljandaks klassiks on kolmandik lastest ülekaalulised.

Laste liikumisoskuste arendamine, kehalise aktiivsuse suurendamine ja selleks võimaluste loomine on lasteaias oluline tegevusvaldkond. Seda võib teha aga teadmisega, et liikumisvõimaluste juurdetoomine tasub mitmekordselt ära. Suurem osa Eesti lapsi käib lasteaedades või -hoidudes ning seal veedetakse märkmisväärne osa päevast ja kogu aastast. Nii saab lasteaedade tegevustesse liikumist lisades mõjutada enamiku Eesti laste heaolu, sõltumata näiteks kodustest või linnaruumi tingimustest, vanemate teadlikkusest ja võimalustest.

Uuringutega on näidatud ka seda, et kehaliselt aktiivne lasteaialaps on aktiivne ka koolis: kehalise aktiivsuse suurendamine ja istuvale tegevusele kuluva aja vähendamine lasteaiaeas avaldab soodsat mõju lapse kehakoostisele ja kehalisele võimekusele ka koolieas, näiteks jalgade ja käte jõule ning väledusele.

Osa uuringute tulemusi on osutanud isegi, et lapsepõlves omandatud liikumisharjumused jäävad kestma ka täiskasvanuna – seega on lastele paremate liikumisvõimaluste ja -harjumuste loomine hea investeering nii nende enda kui kogu riigi tulevikku.

Kuidas liikumist juurde tuua?

Hea on, kui liikumise muutumine lapse päeva loomulikuks osaks, mis saadab teda igapäevaselt. See aga ei tohiks sõltuda vaid entusiastliku õpetaja panusest või muudest üksikutest teguritest, mis võivad aja jooksul muutuda, siis on oluline, et liikumisvõimalused oleksid süsteemselt läbi mõeldud ning nende planeerimisse ja loomisse oleksid kaasatud nii õpetajad, lapsevanemad kui lapsed.

Vaba mängu võimaldamine

Vaba, struktureerimata, ise algatatud ja kohapeals ündinud mängu jaoks vajavad lapsed keskkonna tuge – see tähendab nii ruumilist, ajalist keskkonda kui kokkuleppeid täiskasvanutega:

• päevakavas võiks olla piisavalt aega ja paindlikkust vaba mängu tekkeks ja mängimiseks eneseks. Hea oleks tagada vähemalt kaks tundi iga päev vaba mängu jaoks. Kuna vaba mäng tekib lihtsamini õues, võiks olla kokkulepe, et õue minnakse iga ilmaga kahel korral päevasl.
• vabamat mängimist soodustavad keskkond ja vahendid, mis annavad võimaluse loovusele ja isetekkelisele liikumisele. Nii soodustavad vaba mängu pigem vahendid ja rajatised, mida saab kasutada mitmetel eri viisidel (nt pallid, kuubikud, nukud, turnimiskohad) kui näiteks lauamängud või värvimisvihikud. Ka looduslikult mitmekesine keskkond (põõsad, künkad, kivid, kännud) toetab vaba mängu paremini kui näiteks tühi muruplats;
• õpetaja roll: vaba mäng saab alguse lastelt endilt. Seega ei saa õpetaja seal olla korraldust andvas rollis, kuid võib lapsi näiteks mängu eest lõpus kiita;
• kokkulepped ilma ja riiete osas: nii õpetajad kui vanemad on teadlikud ja nõus, et lapsed võivad saada õues aktiivselt mängides poriseks või mustaks. See on oluline osa laste arengust.

Liikumist toetav õuekeskkond

Milline on füüsiline keskkond, mis pakuks lastele väljakutseid ega muutuks nende jaoks igavaks? Üks universaalsemaid viise on kujundada hoov nii, et see arendaks lapse liikumisoskusi, võimaldaks tegelda vaba mänguga, eralduda omaette olemiseks ja osaleda rühmatöös.

Lasteaia õuealal või rohealal peaks olema erinevate liikumisoskuste arendamise võimalusi. Olulised liikumisoskused on:

• tasakaalu hoidmine – seda toetavad pakud, poom, kõrgemad ääred, maha langenud puu, tasakaalulint jms;
• vahendil liikumine – vahenditeks võivad olla näiteks jalg- ja tõukerattad, suusad, uisud, rula;
• edasiliikumine – näiteks hüpates, ronides, peitust mängides jm viisidel;
• vahendi käsitsemine – siin peetakse silmas näiteks palle, reketeid jms. Hästi sobivad ka muud esemed, mis toovad kaasa näiteks ehitamise käigus liikumist, nt tokid, puutükid, lauajupid.

Lasteaiaõu võiks pakkuda ruumi ka eraldumiseks, näiteks selleks, et aktiivsest mängust puhata või vaikselt suhelda. Sellisteks tegevusteks sobivad näiteks põõsad, onnid, lehtla jm sellised kohad.

Ka rühmategevuste jaoks võiks lasteaia hoovil olla oma kohad. Õuesõpe soodustab loovust, seob õpitu igapäevaeluga, toetab lastevahelisi suhteid. Selleks sobivad näiteks peenrad, varjualused, kännud, istumiskohad.

Lasteaiaõue kujundamisel liikuma kutsuvaks võiks seega lähtuda kolmest põhimõttest:

• tsoneerimine (õueala jagamine eri funktsioonidega tegevusteks);
• mitmeotstarbeliste vahendite ja rajatiste eelistamine;
• loodusliku ja tehisliku tasakaal.

Õuekeskkonna igapäevasemat kasutamist soodustavad veel mõned lihtsad ja praktilised vahendid:

• kuivatuskapid riietele;
• piisavalt vahetusriideid;
• vahendite kapid õues.

Väga hea on kaasata õueala kujundamisse lapsi ja lapsevanemaid – seda nii ideede korjamisel, planeerimisel kui teostamisel.

Lisaks lasteaiahoovile, mille ümberkujundamine võib omavalitsusele ja lasteaiale käia üle jõu, pakub liikuma kutsuvat keskkonda ka see, mis jääb lasteaia tarast väljapoole: meie avalik ruum. Liikuma kutsuvad näiteks lasteaia lähedal paiknevad pargid, haljasalad, mänguväljakud, aga ka ühistranspordiga ligipääsetavad alad.

Liikuma kutsuvad rühmaruumid

Rühmaruume saab liikuma kutsuvaks muuta nii kokkulepete kui ruumi ümberkujundamise abil:

• luua võimalused, et rühmaruumides saaks liikuda ja mängida aktiivselt (nt joosta, mängida peitust), ning see on lubatud;
• luua võimalused, et rühmaruumides saab tegutseda rahulikumalt, nt teha mängulisi tasakaaluharjutusi;
• rühmategevusi saab läbi viia ka muudel viisidel kui laua taga istudes.

Kui rühmaruumid selliseid võimalusi ei paku, nt on ruumid ülearu kitsad, võib heaks lahenduseks olla see, kui osa igapäevastest tegevustest viiakse üle saali, koridori või ka õue. Loomulikult pole õppimine ja rühmategevused üks-ühele lasteaiahoovile või -koridori ülekantavad ning õpetajate jaoks võib muutus olla suur ja tõsine väljakutse. Siin on toeks täiendavad koolitused ja abistavad materjalid.

Liikumistunnid ja organiseeritud liikumistegevus

Organiseeritud liikumistegevus on suunatud aktiivne tegevus, mida lapsed saavad eri tingimustes korrata. Organiseeritud tegevus, kas liikumistundide näol või rühategevuste osana, toetab laste arengut, tekitab positiivse seose liikumisega ja soovi olla aktiivne, arendades ka erinevaid liikumisoskusi. Liikumismängusid mängides õpitakse koos tegutsemist ja koostööd, kokkulepete tegemist ja reeglite järgimist, samuti loob see võimalusi pingutada eesmärgi nile. tegutsemist, järgima.

Kuidas tagada, et liikumistunnid toetaksid laste liikumist:

• liikumistunnid toimuvad vähemalt kahel korral nädalas;
• tunnid sisaldavad liikumisviise ja -mänge, mis on populaarsed ja teostatavad ka väljaspool liikumistunde, näiteks lasteaiapäeva jooksul, nädalavahetusiti, suvevaheajal jms. Niisugusteks tegevusteks on reketimängud, parkuur, tõuke- ja jalgrattaga sõitmine jms;
• õpetaja annab vanematele regulaarselt teada, milliseid oskusi ja võimeid arendama hakatakse või parajasti arendatakse ning miks need on olulised;
• liikumistegevusi korraldav õpetaja on selleks ette valmistatud;
• lasteaed pakub liikumis- ja spordiringe – nii tasulisi kui tasuta ringe.

Õppimine liikudes

Miks peaksid lasteaialapsed õppima liikudes rohkem kui praegu? Võiks ju öelda, et lasteaedades on väga tavapärane, et eri õppetegevused toimuvadki lõimitult ning liikumine on lõimingus niikuinii väga levinud komponent. Arvestades aga liikumise rikkalikke positiivseid mõjusid ja istumisega kaasnevaid terviseriske, tasub liikumisest kujundada peaaegu kõigi lasteaiapäeva tegevuste, sealhulgas õppimise loomulik osa ning siin vajavad lasteaiaõpetajad veel päris palju tuge.

Millest alustada:

• vähenda õppimist sundasendites: innusta lapsi asendeid vahetama (nt püsti seisma, maas istuma, kõhuli olema, kükitama) ja luba neil niheleda;
• korralda liikumis-, sirutus- ja venituspause. Inspireerivaid liikumispause leiad liikuma kutsuva kooli ideepangast;
• planeeri õppekäigud nii, et need toimuksid regulaarselt;
• tehke kolleegidega koostööpäevi ja leidke võimalused oma kogemuste jagamiseks;
• looge vahendite baas, kust kõik rühmaõpetajad saavad võtta õppetööd liikuvamaks muutvaid abivahendeid (täringud, pallid jms)

Liikumise ja õuesõppe lõimimise kohta õppetööga saad inspiratsiooni siit:

• õuesõppeideed liikuma kutsuvatelt koolidelt

• ideepank.

Liikuma kutsuv päevakava ja seda toetavad kokkulepped

Päevakava ümber kujundades saab liikumist soodustada mitmel viisil:

• kavandage igasse päeva vähemalt kaks korda õueskäimist sõltumata aastaajast ja ilmast. Leppige see kokku nii lastevanemate kui õpetajatega;
• päevakavas on piisavalt aega vaba mängu jaoks;
• planeerige rühmategevused liikumist arvestavalt. Siin on variante palju ning iga lasteaed võiks leida selle lahenduse, mis neile kõige paremini sobib

• lasteaiapäeva algusse jääb piisavalt aega laste vastuvõtmiseks õues ja vabaks mänguks;
• rühmategevusteks on planeeritud veidi rohkem aega, et neid saaks läbi viia ka õues;
• igasse päeva on kavandatud eraldi liikumistegevused.

Aktiivne lasteaiatee

Aktiivne lasteaiatee tähendab, et lasteaeda minnakse ning sealt tullakse aktiivsel viisil: jalgrattaga, tõukerattaga, jala, kasvõi suuskadega. Suureks abiks on ka see, kui ainult osa lasteaiateest liigutakse aktiivselt.

Lisaks liikumisaktiivsuse tõstmisele ja sellega seotud tervisekasudele toetab lasteaiatee:

• lapse õpivõimet ja tähelepanelikkust;
• lapse aju verevarustust ja aju aktiivsust;
• lapse ruumitaju ja orienteerumisoskust, samuti võimekust riskidega toime tulla, mis aitavad kaasa psühholoogilisele ja kognitiivsele arengule ning iseseisvusele;
• suhteid teiste lastega ja suhtlusoskusi;
• kehaliste oskuste arengut;
• uusi teadmisi ja kogukonnatunnet.

Samuti panustab aktiivne lasteaiatee meie keskkonda, tuues kaasa vähem autoliiklust ja puhtama õhu lasteaia ümbruses.

Kuidas lasteaiateed aktiivsemaks muuta?

• piisav arv hea paigutusega parkimiskohti ratastele;
• võimalus hoiustada kiivreid ja turvavarustust;
• pakkuge lasteaialastele võimalusi sõita rattaga ka lasteaiapäeva jooksul, nt tehke ajutine vigursõidurada, korraldage vahel rattasõidukoolitusi;
• rääkige lastevanemate koosolekute laste aktiivse lasteaiatee toetamisest;
• proovige jalgsibussi – jalgsibuss tähendab, et vabatahtlikud lapsevanemad saadavad lapsi hommikuti kokkulepitud ajal ja teekonnal teatud hulga lapsi jalgsi lasteaeda. See toob kaasa rohkem liikumist, vähendab lastevanemate koormust ja toetab kogukondlikku läbikäimist;

• lõimige aktiivse ja turvalise lasteaiatee teemasid praktilisel viisil õppetegevustesse – käige läbi põhiteekonnad ning lähtuge õppetegevusel lasteaeda ümbritsevatest oludest;
• olge ka ise eeskujuks jala või rattaga tulemisel;
• tunnustage aktiivseid liikujaid.

Koolide ja lasteaedade kogemus on näidanud, et laste endi eeskuju nakkab kiirelt. Mida suurem hulk lapsi tuleb jala või rattaga, seda paeluvam ja loomulikum tundub see ka teistele.

Jupike jala

Vaid jalgsi, tõukeratta või jalgrattaga rattaga liikumine pole alati võimalik. Siin on aga toeks võimalus parkida auto veidi kaugemale ning tulla jala või tõukerattaga viimane jupike maad. Autost varem maha tulemine vähendab liiklust lasteaia ümber ning tõstab kõigi turvalisust.
Mida arvestada, kui sellist “jupike jala” parkimiskohta rajada?

• parkimiskohad on parajal kaugusel lasteaiast (mõned sajad meetrid) ja turvalises kohas,
• lasteaiaukseni viib ohutu teekond;
• mitmel autol on võimalik parkida korraga;
• võimalusel tasub tegevused omavalitsusega kokku leppida.

Riskid ja nendega toimetulemine

Aktiivne liikumine, eriti väljaspool lasteaia tavapärast keskkonda, toob kaasa mitmeid riske, mida ei saa ennetada. Küll aga saab tagada turvalised kokkulepped ja aidata nii õpetajatel kui lastel omandada eakohased riskidega toimetuleku oskused.

• laste ja õpetajate suhtarv. ideaalis aitavad turvalise, rahuliku ja sõbraliku õhkkonna tagamisele õues kaasa väiksemad rühmad ja suurem õpetajate arv, eriti juhul, kui viibitakse lasteaiaterritooriumist väljaspool. Kuigi kõigis lasteaedades pole see võimalik, võite üle vaadata näiteks abiõpetaja tööülesanded ning kaasata teda õuetegevustes;
• riskidega toimetulemise õpetamine lastele: rohkem õues käimist toob kaasa ka rohkem riske, mida ei saa ennetada. Nii ei jäägi muud üle kui õpetada lastele riskidega toimetulemist – riskide äratundmist ja nende hindamist, näiteks puu kõrguse, lombi sügavuse, toki lendamise kiiruse jm riskide hindmist. Oluline on ka see, et laps õpiks oma võimeid ja nende piire tundma;
• reeglid ja kokkulepped: ohte aitavad minimeerida selged reeglid ja kokkulepped lastega. Need kokkulepped võiksid sündida koos lastega ning kogemustele või mõistmisele tuginedes;
• suhtlus ja usaldus lapsevanema ja õpetaja vahel: selleks, et kokkulepped kehtiksid ja ideaalis kanduksid üle ka lasteaiavälisele ajale, peaks lapsevanemate ja õpetaja vahel olema hea suhtlus ja usalduslik suhe;
• sobilikud riided ja muu varustus – ilmale vastavad riided, varurõivad, sobilikud jalatsid, peakate, joogipudel jm;

Liikumisvaldkonna hindamisvahend lasteaedadele

Koostöös Tervise Arengu Instituudiga oleme välja töötanud lasteaia liikumisvaldkonna hindamisvahendi. See on sarnane Liikuma Kutsuvate Koolide eneseanalüüsivahendile (KENA), kuid kohandatud just lasteaedadele. Hindamisvahendit kasutades saate hea ülevaate, millised on tingimused ja igapäevased liikumisvõimalused teie lasteaias praegu ning millised on arenguvõimalused. Hindamisvahend sisaldab ka erinevaid inspireerivaid ideid, mis liikumist juurde aitavad tuua. Töövahend aitabki teha häid ja informeeritud otsuseid, mis toetavad muutuste planeerimist ja läbiviimist.

Töövahendi abil saab lasteaiapere keskkonda hinnata kuues valdkonnas:

1. töötajaskond ja koostöö;
2. aktiivne vaba mäng;
3. keskkonna kujundamine;
4. õppimine liikumise kaudu ja istumisaja vähendamine;
5. aktiivne lasteaiatee;
6. organiseeritud liikumistegevus (liikumistunnid).

Hindamistulemuste analüüsimine aitab üheskoos läbi mõelda, kuidas toetatakse lasteaias laste liikumist, millised on selleks võimalused ja mida on vaja veel arendada.

Lasteaia-liikumisvaldkonna-toovahend

Kujundatud juhendmaterjalile lisaks on loodud lasteaiaperele kasutajasõbralikud hindamisvormid, mis aitavad hindamist ellu viia, kokkuvõtet teha, tulemusi analüüsida ja arendustegevust planeerida. Need saab endale alla laadida Exceli ja Wordi failina.

Tervise Arengu Instituudi ja Tartu Ülikooli liikumislabori koostöös toimus 19.04.2023 veebivunk, kus räägiti laste liikumise olulisusest, tutvustati eelkooliealiste laste liikumissoovitusi, lasteaia liikumise valdkonna hindamisvahendit ja jagati lasteaedade kogemust hindamisel.

Lasteaiaõpetajate liikumisrõõm

Juba 30 minutit aktiivsemat tegutsemist päevas aitab parandada õpetaja meeleolu, vaimset töövõimet ja unekvaliteeti ning vastupidavust haigustele. Nii tasub lasteaialaste liikumisvõimaluste arendamise juures arvestada ka õpetajate ja teiste töötajate heaoluga.

Ühised ettevõtmised kolleegidega, õpilaste ja/või lapsevanematega toetavad ka häid suhted – koos tegutsemine valmistab rõõmu ja võimaldab üksteist paremini tundma õppida.

Mida on õpetajad ise välja pakkunud?

• ühised sammulugemised ja muud väljakutsed (paindlike väljakutsete kohta saate rohkem lugeda siit)
• kolleegidega matk looduses
• liikumisrühm õpetajatele
• õpetajate mänguvahetund
• kõnnikoosolekud
• ühistreeningud
• liikumist toetav õhkkond
• õpetajate ja lastevanemate vahelised võistlused
• liikumispausid, mis muudaks koosolekud huvitavamaks
• spordiklubi soodustused õpetajatele
• põnevad üleskutsed
• lastega koos õue õppima, mängima ja matkama
• liikumise õpitoad uute harrastuste õppimiseks
• ägedad vahendid liikumiseks.

Rohkem ideid, kuidas tööle liikumisvõimalusi juurde tuua, näete alalehelt Liikuma kutsuv töökoht.

Ideede ja meetodite puudus? Vaata siia

• vaata ideepanka: www.liikumakutsuvkool.ee/ideepank ja tutvu koolide õuesõppenippidega www.liikumakutsuvkool.ee/ouesoppeideed
• liitu Liikuma Kutsuva Kooli kogukonnaga Facebookis www.facebook.com/groups/liikumakutsuvkool
• telli lasteaeda Liikuma Kutsuva Kooli koolitaja: www.liikumakutsuvkool.ee/koolitajad.