Siia lehele oleme koondanud kõik olulise koolipäevade veetmise kohta õues: miks õuevahetunnid ja õuesõpe on kasulikud õpilaste arengu ja tervise mõttes; mida kool ja õpetajad võiksid silmas pidada, kui õuesõpet korraldama hakkavad; milliseid mänge mängida vahetundides; kuidas kooli juurde või mujale väliruumi rajada õuesõppenurki ja palju muud praktilist.

Rohkelt õuerõõmu kõigile!

Sissejuhatus: miks õue?

Koolipäevadesse õuesõppe ja õuevahetundide lisamine aitab lahendada tervet hulka hariduse, tervise ja heaoluga seotud keerulisi probleeme, millega täna ja edaspidi silmitsi seisame.

Uuringud üle maailma on juba aastakümneid osutanud, et lapsed ja noored ei ole igapäevaselt kehaliselt piisavalt aktiivsed. Puudulik liikumisaktiivsus ja liigne istumisaeg toovad kaasa rea vaimseid ja füüsilisi terviseriske, ei toeta laste kehaliste oskuste arengut ja on ülekaalulisuse ja krooniliste haiguste puhul üks tähtsamaid riskitegureid. Oluline on ka see, et vähe liikuv laps või noor jääb ilma liikumisega kaasnevatest hüvedest. Suureks mureks on nii Eestis kui mujal maailmas ka hariduslik ebavõrdsus. Ka mõne aasta tagune koroonapandeemia on õppuritele jätnud oma jälje: uuringud näitavad veenvalt, et laste üldised tervisenäitajad, mis olid kehvad juba enne 2020. aastat, halvenesid koroonapandeemia tõttu veelgi. Lisaks õpilaste omavaheliste suhete nõrgenemisele, pika järjestikuse istumisaja kasvule ning liikumisvõimaluste kahanemisele kannatas ka laste ning noorte vaimne tervis.

Õu pakub tuge

Koolipäevadesse õueaja lisamine annab hea võimaluse liikumist juurde tuua ning laste vaimset ja füüsilist tervist säästa. Seda kinnitavad ka teadusuuringud, millest oleme loonud kokkuvõtvad teadusnupud nii õuevahetundide kui õuetunde kohta!

• Õues õppimine ja seal vahetunni veetmine vähendab stressi, samuti paranevad laste ja noorte omavahelised suhted;
• õues viibimine toetab laste ja noorte tervist ning kognitiivset arengut;
• õues õppimine ei vähenda õppimise tõhusust! Õues õppimine toetab õpilaste mälu, keskendumis- ja õpivõimet, motivatsiooni ja heaolu, aidates kaasa õpitulemuste paranemisele.

Tutvu olulisemate faktidega ka meie õuelehe teadusosas ning uuri järele, kuidas ja miks teised riigid otsustasid koroonapandeemia järgselt kontaktõppe taastamisel suunata tähelepanu ja ressursid just õuesõppele ja õuevahetundidele.

Mida head pakuvad õuevahetunnid õpetajale? Vaata videot, kus Koeru Keskkooli õpetaja ja Tartu Ülikooli liikumislabori aktiivsete ainetundide koolitaja Pille Eha jagab oma kogemusi:

Kuidas jõuda õuesõppe ja õuevahetundideni?

Kuigi õuesõpe ja õuevahetunnid pole meie koolielus päris tundmatud nähtused, on võib-olla just täna õige aeg muuta nad koolipäeva tavapäraseks osaks. Suurtel muutustel on aga vaja mitmekülgset tuge.

ÕUEVAHETUNDIDEGA saab alustada siis, kui nende jaoks on piisavalt aega. Nii ongi Liikuma Kutsuvad Koolid (ja loomulikult ka paljud teised) teinud muudatusi kooli päevakavas. Sõltuvalt koolist on otsustatud pikemate ainetundide, libiseva päevakava, söögivahetundidega kombineerimise jms kasuks.

Tähtis on ka see, et õpilastel oleks õuevahetundides midagi teha. Siin on koolid sageli ebavõrdses seisus nii koolihoovi ja looduslike võimaluste kui ka olemasoleva varustuse mõttes. Siiski võivad üksluise muru- või asfaltplatsiga koolid panustada õuevahetunni jaoks sobivasse spordi- ja mänguvahenditesse. Kui koolihoov on liiga väike, saab õuevahetundideks kasutada lähedalasuvad parke või muid väliruumi osasid.

Need ja teised juhised õuevahetunniks, mille seas on soovitusi nii koolidele, lapsevanematele kui omavalitsustele, oleme koondanud oma põhisoovituste lehele. Eraldi lehe oleme pühendanud aktiivsetele ühistele mängudele, mida õues mängida.

Hea võimalus end õuevahetundide teemaga kurssi viia on vaadata Liikuma Kutsuvate Koolide veebivunki 28. septembrist 2021.

Esimese veebivungi fookuses on õuevahetunnid. Pille Saadjärv ja Küllike Pedaste Kivilinna Koolist räägivad Kivilinna Koolis juba aasta aega kehtinud ümberkujundatud koolipäevast, mis toetab jõudsalt õuevahetunde ning ühtlasi ka laste ja õpetajate heaolu ja liikumist;
Sigrid Tilk Muraste Koolist tutvustab seda, kuidas saada koolihoovi võimalustest ja kitsaskohtadest ülevaade, ning õpilaste ootusi õuevahetundidele oma kooli näitel;
Helen Hänni Tartu Variku Koolist räägib 1. kooliastmele õuevahetundide korraldamisest Variku kooli kaasajastatud koolihoovi näitel.
Vestlust juhivad Kristi Vaher ja Liis Süda TÜ liikumislaborist.

ÕUESÕPPEKS vajavad meie koolide õpetajad kõigepealt häid meetodeid. Need aitaksid seni klassiruumi-põhise ainetunni kooliõuele või mujale väliruumi nutikalt ümber “tõsta”. Mõned meetodid, mida kasutades õpetaja saaks õuetundidega alustada, oleme koondanud siia. Eraldi soovitused panime kokku I KA õpetajatele, aineõpetajatele ja kehalise kasvatuse/liikumisõpetuse õpetajatele. Meetodite levikul saavad ka koolijuhid õpetajatele appi tulla, korraldades sisekoolitusi ja kogemustevahetusi, et head oskused koolis levida saaksid.

Asjalikele meetoditele lisaks on vaja ka asist tuge. Õuesõppe jaoks ei ole tingimata vaja spetsiaalseid väliklasse, eeskätt toetab igapäevast õuesõpet õuesõppe varustus. Samas ei pruugigi õuesõppenurkade rajamine koolihoovi või näiteks omavalitsuse eestvedamisel parkidesse olla kõige kulukam ega raskem ettevõtmine.

Hulga praktilisi ja põhimõttelisi soovitusi koolidele, omavalitsustele ja lapsevanematele, kuidas õuesõppega alustada, leiad põhisoovituste lehelt.

Hea võimalus mõelda kaasa õuesõppe teemadel on vaadata järele õuesõppele pühendatud veebivunk, mille salvestasime 21. oktoobril 2021.

Egle Rumberg, kes töötas veebivungi toimumise ajal Uulu Põhikooli juhina ja täna, 2025. aastal, Audru Kooli ja Lindi Lasteaed-Algkooli juhina, tutvustab viise, kuidas õpetajaid “mugavustsoonist” välja meelitada ning üheskoos uusi asju katsetada, kasutades näitena 2021. aasta kevadist õuesõppepäeva.

Varasemalt Sõmeru Põhikooli inglise keele õpetaja, täna Rakvere Riigigümnaasiumi õpetaja ja meedianõunik, Kadri Mark räägib oma kogemustest õuesõppe ettevalmistamisel ja läbiviimisel nii nooremate kui vanemate õpilastega ning jagab hulganisti praktilisi nippe ja meetodeid.

Vestlust juhivad Katrin Mägi ja Maarja Park TÜ liikumislaborist.