Juubeliaastal jagame kaasteeliste mälestusi, meenutusi ja kogemusi koostööst Liikuma Kutsuva Kooliga. Siin saavad sõna meie koolitajad, meeskonnaliikmed, õpetajad, koolijuhid, partnerid ja teised kaasamõtlejad ning panustajad.
Iga paari nädala tagant lisame siia uusi meenutusi!
Küsimustele vastasid Puhja Kooli endised mängujuhid Linde Leetberg ja Anna Leemet, kes viisid vahetundidel mänguvahetunde läbi 2021-2024 aastal. Hetkel õpib Linde Tartu Jaan Poska Gümnaasiumis ja Anna Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
Mis teeb koolist liikuma kutsuva kooli?
Toetav keskkond koolimajas ja õues, liikumine ainetundides (liikumis- ja sirutuspausid, liikumisega seotud ülesanded koridoris, rühmatööd, vms). Pikemad vahetunnid, mille ajal on olemas võimalused õues/võimlas liikumiseks.
Miks võiks koolis olla mängujuhid?
Et pakkuda võimalust vahetunnis enda liigutamiseks. Väga oluline on ka noorematele eeskujuks olla ja mänge õpetada, sest lapsed ei oska enam mänge, mida koos mängida.
Mida olete kaasa võtnud mängujuhi kogemusest?
Julguse, kaasamisoskuse ja võime end kehtestada.
Kuidas saavad õpilased panustada liikuma kutsuvasse koolikultuuri ja luua liikuma kutsuvat kooli?
Võtta osa pakutavatest tegevustest, olla avatud ja sellega teistele eeskujuks.
Kuidas võiks välja näha liikuma kutsuv gümnaasium? Kas ja millest gümnaasiumis õppides liikumise osas puudust tunnete?
Gümnaasiumis võiks olla loodud rohkem võimalusi vahetunnis ja ka tunni keskel korrakski liigutamiseks, samuti võiks soosida rohkem õueskäimist.
Oma mälestusi ja mõtteid jagab Mihkel Lees, kes on olnud oluline osa meie meeskonnast ning panustanud aktiivsete vahetundide ja mängujuhtide süsteemi väljatöötamisse.
Täna on ta Riigikogu liige ning seisab kõige muu kõrval ikka samade väätuste eest ehk meie laste ja noorte füüsiline ning vaimne tervis.
Kuidas oled olnud seotud LKK programmiga?
Esimest korda puutusin LKK programmiga kokku enne, kui see veel ametlikult käima lükati. Töötasin sotsiaalministeeriumis ministri nõunikuna ja Merike (Kull) kutsus mind labori tollastesse ruumidesse kohtuma, et programmi tutvustada. Tal ei olnud vaja pikalt seletada – laste liikumisaktiivsuse vähesus ja järjest suurenev tüsedus olid teada probleemid. Merike ütles, et tal ja tema tiimil on lahendus. Temast õhkus säravat entusiasmi ja sügavat kompetentsi. Haruldane kooslus.
Seisime tollase terviseministri Urmas Kruusega hea selle eest, et programm saaks riigilt esimese toe. Pilootprojekt (esialgu 10 kooliga) sai alata.
Kui minu ametiaeg ministeeriumis läbi sai, kutsus Merike mind laborisse tööle. Vastutasin kahe aasta vältel selle eest, et toimuks vahetundide sekkumiste arendus ja laiendustegevus. Laienesime kenasti.
Pidin hoolitsema ka uue kodulehe valmimise eest, aga selle oleksin peaaegu tuksi keeranud. Õnneks tuli Kerli Mooses appi. Soojad kallistused talle!
Millised on olnud meeldejäävamad hetked ja ämbrid LKK ajast?
Meeldejäävam ämber oli ühest esimesest tööpäevast, kui pidin olema tervele ülejäänud tiimile autojuhiks. Pidime sõitma ühte kooli uuringut tegema, aga magasin hommikul sisse. Jõudsin kohale pool tundi hiljem, silmad häbi täis. Kolleegid olid küll sellise pilguga, et see kesik kevadet ei näe. Õnneks jõudsime siiski koolikülastusele ja edaspidi enam (vist) sisse ei maganud.
Mida oled LKK-st oma igapäeva tegemistesse kaasa võtnud?
Isana hoolitsen selle eest, et mu lapsed liiguks ja ma ise oleks neile eeskujuks. Tartu abilinnapea ja Riigikogu liikmena olen ehk saanud veidikene õlga alla panna, et LKK tegevused ja neid toetavad liikuma kutsuvad koolihoovid kenasti edeneda saaks.
Milline on LKK programm aastal 2066 ehk 50. sünnipäeval?
LKK on laienenud Lätist Lõuna-Prantsusmaani. Ameerika ja Aafrika ootavad vallutamist.
Oma mõtteid ning õnnelike juhuste teekonda jagab Anu Uusmaa, kes on meie aktiivse ainetunni koolitaja.
Anu on õppinud klassiõpetajaks ning töötanud üle 20 aasta õpetajana.
Täna on ta programmi Noored Kooli koolitusjuht.
Kuidas ja millal LKK Sinu ellu jõudis?
ÕNNELIK JUHUS NR 1
Kui nüüd kõik ausalt ära rääkida ja alustada päris algusest, siis esimene teadmine LKKst
jõudis minuni 2016.a. abikaasa Reinu kaudu, kes ühelt kohtumiselt LKK tegelastega tagasi
jõudes näitas mulle esimest korda JustDance videot. Miks? Sest mulle kui toonasele
klassiõpetajale, tundus see väga lahe ja vajalik idee, mida kohe oma õpilastega katsetada. Ja
sellest seigast minu tants ja trall LKK-ga pihta hakkaski. Järgnesid koolitused, teadvustusid ja
muutusid süsteemseks siiani juhuslikena toimunud liikumispausid ja aktiivsed
õppetegevused, näidistunnid teistele koolidele ja külalistele mujalt. Veendusin, et laste
liikumine tunnis suurendab nende motivatsiooni ja võimekust töötada, parandab õpitulemusi
ja suhteid klassis ning lihtsustab seeläbi minu tööd õpetajana. Seega olid LKK kooli
põhimõtted leidnud koha minu aina suuremaks ja sügavamaks muutuvas õpetaja
tööriistakastis ning mina olin LKK toonases pilootkoolis, Tartu Tamme Koolis, õpetajana
heas hoos.
Kas ja kuidas on LKK Sinu elu muutnud?
Aus on ka öelda, et LKK hakkas minu elus täiesti uusi lehti ette keerama. Teadmine, et ajule
annab võimekuse ja puhkeaja füüsiline liikumine, pani ka mind ennast füüsiliselt aktiivne
olema. Hea hoog andis juurde julgust ja motivatsiooni aina rohkem panustada ka aktiivsete
õppemeetodite rakendamisse ja levitamisse. Soovisin jagada oma energiat, teadmisi ja
kogemusi teistega, et laste liikumine oleks südameasjaks ka teistes koolides ja teistel
õpetajatel.
ÕNNELIK JUHUS NR 2
2019.a. lunisin “Aktiivse ainetunni koolitajate koolitusele” mineku loa juba LõunaTERA
kooli õppejuhilt ja saatsin oma motivatsioonikirja ning dokumendid viimasel päeval kl 23.59
Liikumislaborisse. Vedas! Lisaks koolitaja tunnistusele sain oma ellu 3 head koolitajast
partnerit/sõpra, kellega tänaseni Eesti koolides ja õpetajakoolitustes aktiivse ainetunni
koolitusi ja veebiseminare korraldame. Koos lõime LKK-le koolituse “Aktiivse ainetunni
ABC”. Koos oleme end täiendanud ka toitumise teemal ja nii jagame liikumis- ja
toitumisalaseid teadmisi Tervise Arengu Instituudi “Seikluste Laeka” programmis Eesti
alushariduse õpetajatele. Ikka selleks, et kasvaks peale terve ja enesest hooliv uus põlvkond.
ÕNNELIK JUHUS NR 3
Aus on tunnistada, et on olnud ka keerulisi aegu, kus kõigile ja kõigega ei ole sobinud minu
üllas idee õppida ise muudkui juurde ja jagada teadmisi väljapoole. Peale
inspiratsiooniesinemist LKK sügisseminaril tuli ka endal teha valikuid, kuidas ja millega
jätkata. LKK-st saadud teadmiste rakendamine ja kogemustepagas aitas kaasa meisterõpetaja
kutse omandamisele ning see omakorda suunas minu edasisi valikuid. Nüüd jätkan hariduse
eestvedajate arenguprogrammis Noored Kooli koolitusjuhina ja meie alustavad õpetajad
saavad kindlasti väljaõppest kaasa baasteadmised aktiivse ainetunni rakendamisest.
Mis on olnud suurimad õppimiskohad ja üllatused sel teekonnal?
ÕNNELIK JUHUS NR 4
Uued väljakutsed aktiivse ainetunni koolitajana on pannud mind avastama endas peituvaid
võimeid ja julgust. Korralikult olen ette võtnud ka enda piiride nihutamise. Näiteks koolituste
väljatöötamine, iganädalane liikumisamps aktiivsete meetodite kasutamise kohta kolleegidest
õpetajatele, või siis hoopis ekspromptkoolitus 100-le õpetajale Baltic Queen laeval, kus aega
ettevalmistuseks ainult mõned tunnid ja koolitusvahenditeks see, mida laeva poest parajasti
leida võib.
Iga minu uus kohtumine erinevate osapooltega on endaga kaasa toonud uued õppimiskohad.
Olen jõudnud taipamiseni, et õpetaja üheks olulisemaks ülesandeks on õppijale hea
õpikeskkonna loomine, sest õppimine saab toimuda ruumis, kus õppija tunneb end hoitult.
Inspiratsiooni on andnud Liikumislabori meeskonna ja LKK tiimi töökus, süsteemsus ja
järjepidevus. Tahan olla teie moodi!
Mida sooviksid veel koostöös LKK programmiga ära teha?
ÕNNELIK JUHUS NR 5
Mõte, mis juba tükk aega meeles oli mõlkunud, sai eelmisel aastal teoks. Aine “Liikumine
õppimise toetajana” lisandus TÜ õpetajakoolituse kavasse ja mul oli au olla selles aines
kaasõppejõuks.
Plaan on jätkata nii praeguste õpetajate kui ka järelkasvu koolitamisega, et õpetajad
suudaksid teadlikult lõimida liikumise oma ainetundidesse ja õpilased saavutada seeläbi
õpieesmärgid ning et liikumine muutuks harjumuseks võimalikult paljudel lastel. Seda eriti
koolis, kus nad veedavad üsna suure osa oma päevast.
Sihikule võiks võtta ka lapsevanemad. Väike algus koolide lastevanemate õhtutel on juba
tehtud.
Et loovus töötaks ja neid “ÕNNELIKKE JUHUSEID” muudkui lisanduks
