2020/2021 õppeaasta on pühendatud õpetajate heaolule ning liikumisrõõmule. Selleks puhuks tegime liikumislaboris Liikuma Kutsuvate Koolide õpetajate liikumisrõõmu kalendri, kus igal koolikuul selles kalendris on oma fookus ja mõned soovitused, mida koos töökaaslastega ette võtta.

Parimate praktikate levimiseks julgustasime ka koole oma hetki pildis või videos teistegagi jagama. Nii saame inspireerida teineteist ja luua ühiselt koolirõõmu toetamiseks innovatsiooni!

Üleskutsele vastas Narva Kesklinna Gümnaasium, kus eesti keele õpetaja Jevgenia Kirsanova jagab õppeaasta jooksul nii sõnas, pildis kui videos nende liikumisrõõmu aastal toimunud hetki.

Toredat inspireerumist!

Topelt ei kärise! Käisime talviseid liikumispäevi pidamas lausa kaks korda

Seekordne õpetajate liikumisrõõm tuli kahe 7. klassi õpilase loovtööst. Kuna üks neist õpilastest on ka mu oma laps, siis LKK õpetajana soovitasin loomulikult, et loovtöö võiks olla ka LKK vaimus.

Pärast mõningast mõtlemist ja arupidamist jõudsidki noored lahenduseni korraldada õpetajatele talvine ja mänguline spordipäev. Otsustasin lasta noortel võimalikult palju ise teha ja sekkuda vaid siis kui tõesti tarvis. Peamised tingimused spordipäevaks olid, et tegevused peavad olema jõukohased igas vanuses õpetajale ja õpilasele ning sellised mis ei vaja erilisi lisavahendeid.

Nii panidki noored ise kokku mängukava, planeerisid ära, kes millist mängu juhendab ja jaotasid ka muud vajalikud rollid – igati hea organiseerimise kogemus ühele kooliõpilasele. Noored pidasid planeerimisel meeles ka seda, et jaanuar oli õpetajate liikumisrõõmu kalendris tiimitöökuu ja plaanisid teha meeskonnad, kes omavahel võistlevad. Lisaks organiseerimiskogemusele, said loovtöö teinud õpilased võimaluse olla juhendaja rollis ja juhendada õpetajaid, mis pole kindlasti ühele 7. klassi õpilasele tavapärane tegevus. Minu kõige suurem roll oli vist üldse vaid hea ilma tellimine :). Mängupäevaks lubas küll halba ilma, aga meie õnneks oli ideaalne talvepäev: 5 kraadi külma ning ideaalne lumi õues olemiseks ja lumepallide meisterdamiseks.

Ürituse tegi eriti toredaks see, et õpetajad võtsid kaasa ka oma lapsed. Ka mina võtsin oma noorima poja kaasa, kes oli nii vaimustuses, et sai emaga koos lumes hullata ja mängida ning ootab juba väga uut “ema koolitust tööl”. Saime õpetajatena kõik väga mitmekülgse ürituse – olla värskes õhus, suhelda kolleegidega, hullata oma lapsega lumes ning ka oma kooli õpilastega aega veeta.

Meie lustlik talispordipäev toimus lausa kaks korda, sest peale esimest üritust tulid õpetajad noorte juhendajate käest pärima millal järgmine toimub. Esimesel spordipäeval oli meid umbes 18 inimest, teisel juba umbes 25. Kui esimesel üritusel oli plaanitud tund aega, siis teisel oldi nii hoos, et kellaaega ei pandud tähelegi.

Mõlemal korral toimus talvine spordipäev Narva lähedal Äkkekülas. Esimesel spordipäeval olid enamus tegevused sellised, mida on õpetajal väga lihtne ka hiljem näiteks tundides lastega teha – võimlesime, mängisime lumesõda, trips-traps-trulli ja teisi mänge, kus peamised mänguvahendid olid lumepallid. Teisel spordipäeval sai kaasa võetud ka kelgud ning minu keldrist vanad puidust suusad. Kuna teine spordipäev toimus Vastlapäeval, siis minu keskmine laps küpsetas üllatuseks kõigile osalistele ka pannkooke. Nii sai peale mänge ka sooja teed ja pannkooke nauditud. See oli väga hea päeva lõpp tiimitunde tekitamiseks! Ise pühendasime teise spordipäeva ka sõbrapäevale ning jagasime oma kooli kodulehel seda, et õpetaja ei ole vaid keegi, kes tunnis õpetab, vaid keegi, kes võib sõbruneda õpilastega ka koolisisestel ühistegevustel.

Seekordki on mul hea meel öelda, et päris palju osales neid õpetajaid, kes varasematel liikumisüritustel pole käinud. Ja kui tore on näha neid õpetajaid võistlemas ja kaasa elamas. Kõik oleks nagu oma sisemise lapse üles leidnud :). Veebruarikuuks oli rohkem liikumistegevusi plaanis, aga distantsõppele suunamine ei andnud palju võimalust, eks tuleb siis uut aega oodata.

Kuid nüüdseks on pool õppeaastat ja pool õpetajate liikumisrõõmu aastast möödas ning saab teha esimesi kokkuvõtteid. Võin julgelt öelda, et õpetajate tiimis on näha muutusi. Kui algul suhtuti palju skeptilisemalt LKK programmi ja liikumispausidesse, siis nüüd (osalt ka tänu distantsõppele) on rohkem õpetajaid aru saanud piisava liikumise vajadustest nii õpilastel kui ka iseendil. Lisaks kannab järjepidevus vilja – õpetajad on ära harjunud, et vähemalt kord kuus toimub mõni vahva ühine liikumistegevus kolleegidega.

Vaatame ja ootame, mida huvitavat toovad õpetajate liikumisellu saabuvad kevadkuud!

Plaanid võivad ju head olla, aga pandeemia teeb ikka nii nagu tema tahab ehk kuidas on möödunud pime november ja jõulune detsember

November oli helkuriga õue kuu. Nii oli meilgi plaanis helkurimängud õpetajatele, kuid koroona tegi omad plaanid. Paljud kolleegid olid kas haiged või isolatsioonis, et mitte haigeks jääda. Muuhulgas sain minagi kaks korda isolatsioonis olla.

Ja nii läkski. Päeval, kui pidi toimuma planeeritud helkurimäng, pidin mina, korraldaja, jääma isolatsiooni. Kuigi mängu ei toimunud, võttis meie õppealajuhataja hoopis plaani, et lähevad siis jalutama. Ja siinkohal sain suurt rõõmu tunda, kui kolleegid helistasid mulle ja küsisid, kas midagi ikka toimub. Sain kinnitust, et liikumine on aina tugevamalt leidmas oma kohta meie kollektiivis. Hoolimata koledast ilmast mindi mängu asemel üheskoos õppealajuhataja poolt pakutud jalutuskäigule. Boonusena oli kohal ka õppealajuhataja poeg, kes on koolis mängujuht ning sisustas jalutuskäiku mängupausidega.  

Kui ma kahe isolatsiooni vahel sain korra koolis käia, õnnestus siiski ka üks ära jäänud helkurimäng korraldada. Kasutasin selleks liikumislabori koolituselt saadud nummerdatud helkureid, mida natuke enda mängu jaoks kohandasin. Lisaks rääkisin ka meie kooli tüdrukute tööõpetuse õpetajaga, kes tegi oma tunnis õpilastega mängu jaoks 30 helkurit. Need olid mõeldud preemiaks mängus osalenutele. Oma panuse andis ka meie kehalise kasvatuse õpetaja, kes tegi mõned liikumisülesanded, mille ma üles filmisin ja QR-koodi abil helkuritele kinnitasin. Koostöös peitub jõud!

Kuigi ka sel päeval oli päris kole ilm, osalesid lisaks õpetajatele ka nende pereliikmed ning mõned meie enda koolilapsed. Minul endalgi oli terve pere kaasas. Pärast mängu läksid mõned veel jalutama ka. Nii tore oli näha osalemas uusi kolleege, kes senini polnud veel üheski liikumisüritusest osa võtnud. Pärast sain tagasisidena kuulda, et kui üritust poleks olnud, oldaks kindlasti istutud sellise ilmaga toas. Tänu üritusele tuldi välja, saadi liikuda ning hea tuju pealekauba. Ei ole halba ilma, kui on soov liikuda ja motivatsiooniks väike tegevus mõeldud, mis õue meelitab.

Detsembrikski olid meil üsna suured plaanid, aga kahjuks saime koolis kohal käia väga lühikest aega enne distantsõppele jäämist. Kuid mõneks ajaks jõudsime siiski käima panna liikumispäkapikud ja selle ägeda idee saime liikumisrõõmu kalendrist.

Ettevalmistus selleks oli suur. Taaskord koostöös meie toreda tüdrukute tööõpetuse õpetajaga said valmis 60 jõulusokki, mis me riputasime koolimaja ustele. Sinna jätsid 2x nädalas liikumispäkapikud ülesandeid.

„Liikumiskingitusteks“ sain ideid Liikuma Kutsuva Kooli kodulehelt, kus leidsin vahvaid lühikesi videoklippe liikumispausideks. Panin need videod taaskord QR-koodi alla, kirjutasin juurde ka juhendi (juhul, kui mõnel õpetajal ei ole näiteks QR-koodi lugejat), lamineerisin need ära ning väikesed liikumispäkapikud käisid neid sussidesse panemas. Mina ajasin näpuga järge, et ülesanded ei korduks ja kõik saaksid erinevaid tegevusi proovida.

Palusin kolleegidel ka võimalusel liikusmipausid jäädvustada ning mulle saata, millest valmis ka allolev video.

Kuna distantsõppele minekuga jäi liikumispäkapikkude käik lühikeseks, mõtlesime ühes õppealajuhatajaga koolivaheajaks kolleegidele tegevuse. Me oleme ikkagi Liikuma Kutsuv Kool ja liigume hoolimata eriolukorrast või koolivaheajast! Nii sai tänu internetist leitud ideele loodud sammukogumismäng „Muuseumi reis“. Saatsime kõikidele kolleegidele ligipääsu tabelile ja mängureeglitele. Kõik kes soovivad, saavad koolivaheaja jooksul koguda samme ja need tabelisse kirja panna. Tabel arvutab need automaatselt kilomeetritesse ümber. Koolivaheaja lõpus vaatame, kes kuhu muuseumini oleks ära kõndinud.

Seekordsesse mängu kaasasime hoopis poiste tööõpetuse õpetaja, kelle abil saame vahvad meened, millega premeerida „muuseumideni“ jõudvaid tublisid kõndijaid. Ka selles mängus on neid koolitöötajaid, kes senini pole veel ühelgi liikumisüritusel osalenud. Lisaks on näha osalemishuvi järgi, et selline tegevus on tore alternatiiv ajal, mil kõik spordisaalid ja huvitegevuste kohad on kinni.

Kuigi mõned tegevused on nõudnud rohkem aega ettevalmistuseks on viimase kahe kuu üritused väga palju aidanud kaasa tiimitunde tõstmisele ja hoidmisele. Näiteks kui mina mängu korraldajana pean olema isolatsioonis, on ikkagi keegi, kes teeb midagi alternatiivset kokkulepitud ajal ja seal on osalejaid. Väga tore on teha koostööd erinevate kolleegidega, kes on saanud minu palveid (nt saada 60 jõulusokki) integreerida oma tundidesse ja tegevustesse. Liikumistegevuste korraldamine kolleegidele või õpilastele ja koostöö tegemine nende samade kolleegidega on mõnel aidanud näha, kuidas üldse oleks võimalik liikumisteemasid oma ainetundi juurde tuua.

Kuigi distantsõpe ja eriolukord ei rõõmusta meist kedagi on mul hea meel, et hoolimata kõigest olen saanud kasvatada liikumispisikut, saama rohkem tundma oma kolleege ning ka ise nii palju liikuda. Uuele aastale läheme vastu igal juhul rõõmsal meelel!

Jevgenia Kirsanova, Narva Kesklinna Gümnaasiumi eesti keele õpetaja

Kuidas kõik alguse sai ja kuidas möödus oktoober ehk vaimse heaolu kuu.

Meil on suur koolimaja, kus õpetajaid ja töötajaid on palju. Alguses oli väike hirm, kas keegi üldse tuleb, kui ma hakkan liikumisüritusi korraldama. Aga tuldi ja väga hea meelega! Olime augustis juba ühe ühisürituse teinud, kus saime palju positiivseid emotsioone ning tundus igati loogiline jätkata ühiste teemakuude tegevustega. Käisime koos õppealajuhatajaga Natalja Nikanorovaga, kes on samuti väga aktiivne inimene, septembris sügisseminaril, kus meile kingiti liikumisrõõmu kalender. Otsustasime selle kohe kasutusse võtta. Nüüd planeerimegi koos erinevaid teemakuid. Vaatame kalendrist, mis mingil kuul fookuses on ning uurime, kas meil on kuskil äkki tuttavaid, kes meid aidata saaks (näiteks kas on mõni tuttav treener või kontakt, kelle kaudu mõnda toredat kohta külastada).

Juba septembrikuus toimunud ühisel mõtete kogumise jalutuskäigul oli nii hea saada kolleegidelt tagasisidet, kui vahva ja mõnus see oli. Minu jaoks oli eriti tore, kui hakati küsima, millal juba järgmine toimub, see andis ka mulle väga hea eneskindluse liikumisürituste korraldamiseks.

Oktoobris käisime vaimse heaolukuu puhul Narva-Jõesuu rannas jalutamas. Nagu „tellitud“ oli meil ka hea sügisene ilm. Kohal oli üle 20 kolleegi, kellega jalutada, lasta mõttel ja vaimul puhata (meri on ju teadagi väga rahustava toimega) ning leida võimalusi teineteisega tuttavamaks saada. Jalutuse käigus korraldasin ka Liikuma Kutsuva Kooli seminaridel ning koolitustel õpitud loodusega seotud mänge. Mõned neist olid teraapilised, et end lihtsalt sirutada ja anda võimalus mõttel puhata ning merd vaadata, teised mängud jällegi kollektiivse ühistunde tekitamiseks. Minu jaoks pole õpetajate liikumisrõõmu kalender võimalus mitte ainult parandada tervist, vaid ka tõsta tiimitunnet. Pärast jalutuskäiku, liikus osa seltskonda edasi ka spaasse end turgutama.

Ainuüksi need kaks kuud on end igati tõestanud. Minulgi on hea meel kohtuda ja tutvuda õpetajatega, keda muidu võib-olla üldse ei näe, sest koolimaja on suur ja kokkupuutepunkti ei ole. Ühised liikumisüritused on nii toredad võimalused end liigutades tutvuda oma kolleegidega, vahetada mõtteid ja saada argipäeva rutiinist välja.

Jevgenia Kirsanova, Narva Kesklinna Gümnaasiumi eesti keele õpetaja