Mis on kehaline kirjaoskus?
Kirjaoskusega selgitatakse üldiselt lugemist ja kirjutamist: kes on kirjaoskaja, see oskab lugeda ja kirjutada sõnu ja pikemaid tekste ning mõista nende sisu. Kehaline kirjaoskus on oma olemuselt veidi sarnane, kuid lugemise asemel on see seotud hoopis kehaliste võimetega.
Kehalise kirjaoskuse alla kuulub näiteks oskus hoida tasakaalu ja visata või püüda palli, ronida, roomata ja joosta. Või hüpata näiteks üles või alla või hoopis palju kordi järjest.
Lisaks mahub kehalise kirjaoskuse alla valmisolek, enesekindlus ja motivatsioon, et need vilumused igapäevaelus jõudeolekus poleks, vaid rakendust leiaksid. Igaühele oma.
Kehaline kirjaoskus ei teki sugugi üleöö, kuid hea alus annab aktiivseks eluviisiks vajalikud harjumused ja võimed, mis püsivad terve elu.
Liikumisõpetus ja kehaline kirjaoskus
Kehalise kirjaoskuse kujunemist kirjeldatakse kui teekonda, mis koosneb neljast omavahel tihedalt seotud tegurist:
1) motivatsioon ja käitumine;
2) liikumisoskused ja kehalised võimed;
3) individuaalsed ja sotsiaalsed tegurid;
4) reeglid, taktika, strateegia.
Kõikide nende tuumelementidega on sellel teekonnal oluline arvestada nii õppe- ja ainekavades toodud eesmärkides kui ka reaalses õppeprotsessis. Kui traditsiooniliselt on kehaline kasvatus olnud spordi- ja tulemuskeskne, siis kehaline kirjaoskus paneb rõhku kõikide õpilaste individuaalsusele ja võimalusele olla aktiivne.
Ühe kehalise kasvatuse probleemina on leitud sealsete tegevuste vähene seos ja ülekandumine vaba aja elustiili tegevusteks. Uus liikumisõpetuse ainekava aga paneb rõhuasetuse just koolikeskkonna ja vaba aja seostele, et õpilane peaks õpitavat tähenduslikuks ja tal oleks motivatsioon liikuda.
Sama joonis PDFi kujul on leitav SIIT!
Maret Pihu, Henri Tilga ja Merike Kull on Eesti Haridusteaduste Ajakirjas avaldanud terve artikli kehalise kirjaoskuse kohta. Seda saab lugeda siit:
kehaline-kirjaoskus_pihu_tilga_kull