2021/2021. õppeaasta oli kõike muud kui tavaline. Pigem oli tegu erakordse aastaga, mil koolipered üle Eesti said proovile panna nii oma loovuse, nutikuse kui ka kannatlikkuse. Mis teeb aastast erilisemast erilisema, on see, et isegi keerulisel, krutskeid täis ajal jõudsid nii mõnedki koolid kaug- või hübriidõppe prioriteetide seas hoida ka liikumist.

Ebatavaline aeg on nõudnud ebatavalisi tegusid – ning mida kõike on kaugõppe ajal liikumisvõimaluste loomise ja hoidmise nimel korda saadetud!

Aasta Tegijad on hoolitsenud:
– et ka kõige kibedamasse kaugõppesse mahuks kandvaid pause – olgu nendeks siis sportlikku, mängulist, tantsulist laadi või lihtsalt lõbusad virtuaalsed liikumispausid või lausa terved liikumisvahetunnid;
et kooliperet ühendavad liikuvad üritused ei jääks ära, vaid leiaksid uue vormi – olgu siis ühiste veebitreeningute, väljakutsete, tantsuvõistluste või teiste tegevustena;
– et ekraanide taha surutud koolitundides oleks parajalt liikumist;
– et kaugõppes ei kannataks laste huviringid ega ühine ajaveetmine;
– et pandeemiaaegne koolivaheaeg mööduks ikka õues;
– et kaugtöö poleks õpetajatele üksildane, vaid hoopis võimalus üritus-ürituse haaval kolleegidega lähedasemaks saada;
– et isiklik liikumisrõõm ei jääks kogemata ja jagamata;
– et meie kodumaa oleks kaetud terviseradadega, mis pakuvad inimestele ka pandeemia ajal turvaliselt looduses liikumise võimalusi.

Meil on hea meel teile tutvustada tänavusi Liikuma Kutsuva Kooli Kaugõppeaasta 2020/2021 tunnustamisele esitatud tegijaid, keda on märganud inimesed nende ümber. Igal esitatul on oma inspireeriv lugu, mis annab lootust, et liikumisrõõmu saab ka kõige keerulisemal ajal hoida ja levitada.

Barbi Valdmann Paide Hammerbecki Põhikoolist

Paide Hammerbecki Põhikool eesotsas kooli eripedagoogi Barbi Valdmanniga on viimasel aastal kooli Facebooki lehele ja Youtube’i kanalisse postitanud pea iga päev toredaid liikumispause.

Kogu kevadise koroonast tingitud kaugõppe aja meisterdas ja avaldas kool igapäevaselt videoklippe isetehtud “liikumisvahetundidega” – väikeste innustavate liikumispausidega, millega tuua mängu, tantsu, harjutusi ja niisama vaheldust kaugõppurite ja ka kõigi teiste päevadesse.

Nendes vahetundides kutsuti kaasa lööma peaaegu terve Paide linn: klippides näitasid omaloodud toredaid vahetunnitegevusi ette lisaks Hammerbecki Põhikooli õpetajatele ja õpilastele ka täies varustuses päästeametnikud ja politseinikud, Paide linnapea, hulk lasteaialapsi, kolleegid teistest koolidest ning isegi kaks kassi.

Kokku moodustus Paide liikumisvahetunnivideotest ühtpidi lõbus, teisalt põhjalik ideepank, mis loodetavasti aitab liikumisaktiivsust hoida nii kaug- kui kontaktõppel, nii nüüd kui edaspidi.

Eesti Terviserajad

Sihtasutus Eesti Terviserajad on juba pikalt paistnud silma Eesti inimeste tervise missioonitundelise edendajana. Olgu linnalähedases pargis või rahulikus metsatukas, on nad rada raja haaval katnud Eesti matkadeks, suusatamiseks, jooksmiseks, rattasõiduks ja niisama looduse nautimiseks mõeldud terviseradadega.

Ühelt poolt on terviserajad erakordselt palju panustanud sellesse, et rahvas saaks liikuda ja sportida – aastaringselt, tasuta, oma kodu lähedal ja oma valitud ajal. Teisalt on need kenasti hooldatud rajad abiks meie vaimse tervise hoidmisel, sest looduses viibimine kosutab, pakub lõõgastust, leevendab stressi ning ärevust ja aitab ennetada haigusi.

Eriti oluliseks muutusid vaimse tervise eest hoolitsemise võimalused koroonapandeemia ajal. Kodudest said ühtäkki nii klassiruumid kui kontorid, kohvikud ja treeningsaalid pandi kinni, kohtumised jäeti ära ning suurem osa sellest, mis on inimeste igapäevaelus tavapärane, jäi katki.

Pandeemia algusest saati on Eesti terviserajad toiminud tuiksoontena, kus Eesti inimesed saavad kõigist muudest oludest hoolimata oma tervist turgutada ja päevadesse liikumisrõõmu tuua.

Terviseradade meeskond on muljetavaldav – ligi 200 inimest hoolitseb selle eest, et rajad oleksid hooldatud ja märgistus paistaks silma seal, kus vaja. Kui möödunud talv maa paksu lumevaibaga kattis, ilmusid terviseradadele üle Eesti kiiresti suusarajad. Teame, et väga paljud koolipered üle Eesti kasutasid terviseradade võimalusi just talvisel ajal.

Gustav Adolfi Gümnaasium

Vahetult enne järjekordset kaugõpet tekkis Gustav Adolfi Gümnaasiumi huvijuhil Eve Miksonil mõte filmida üles rida videoid, mis aitaksid õpetajatel muuta tavalised koolitunnid pisut liikuvamaks. Alles kaugõppega said need videod omale uue tähenduse – neist said koduseid koolipäevi rikastavad aktiivsed liikumispausid.

Eve eestvedamisel avaldas Gustav Adolfi Gümnaasium kaugõppe ajal 24 vahvat videoklippi (vt nt siit) aktiivsete liikumispausidega, mille loomisse ja ülesfilmimisse oli kaasatud terve koolipere lapsevanemateni välja.
Pikka veenmist ei vajanud pea ükski liikumispauside tegija. See oli võimalus olla eeskujuks ning inspireerida koolipere liikuma. Mõned tegijad said Eve käest ideid, mida liikumispausiks teha, kuid paljudel olid juba oma mõtted, kuidas ja mida filmida. Õpilased said liikumispauside videoklippide tegemisega ka oma kooli kogukonna heaks mõeldud töötunde koguda.

Et pausidel oleks kooli nägu, said need kõik sarnase graafika ja tunnusmuusika ning kõikide kokkumonteerijaks oli Eve.

Videoid jagati õpilastele ja kogu kooliperele meilitsi, Facebookis ja Youtubes. GAGi liikumispausid jõudsid ka liikumislabori liikumispauside ideepanka, kus need on kõigile kasutada.

Helen Valdma Jüri Gümnaasiumist

Helen Valdma on eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes saabus Jüri Gümnaasiumisse läbi „Noored kooli“ programmi ning on seal töötanud kaks aastat.

Õpetaja Helen on silma jäänud aktiivse osalemisega nii tervisenõukogus, Liikuma Kutsuva Kooli meeskonnas, TORE tugiõpilaste meeskonna eestvedamisel kui õpetajate aktiivsetes väljakutsetes. Kohe õpetajana alustades oli Helen valmis käed külge lööma erinevatele projektidele.

Ennast nimetab ta alustavaks kaugõppe õpetajaks: oma kahe aasta jooksul on ta kaugõppes õpetanud rohkem kui klassi ees, aga ometi pugenud õpilastele südamesse.

Helen on suhtunud distantsõppesse loovalt ja kasutanud aktiivseid Liikuma Kutsuva Kooli meetodeid oma ainetundides. Tunnid algasid alati liikumisega, näiteks armastab ta kasutada aaretejahi meetodit. Nii klassijuhataja kui aineõpetajana tuletas ta õpilastele meelde liikumist ja kutsus neid üles ka sel teemal kaasa rääkima ja mõtlema. Näiteks käsitles ta tundides Contra luulekogu, mis olid valdavalt sporditeemalised luuletused.

Helen on Liikuma Kutsuva Kooli meeskonnaga aktiivselt esindanud oma kooli ja kooli tegevusi. Ta osales oma klassiga jüripäeva virtuaalses jooksus: läks ise jooksma ja innustas sellega ka oma klassi kaasa lööma. Ta osales pidevalt õpetajate liikumisväljakutsetes ning jagas oma jalutuskäikudest inspireerivaid fotosid, õhutas kolleege loodusesse minema ja olenemata ilmast oma sammud täis koguma. Tema klassis tugevnes meeskonnatöö ning ühtsustunne isegi siis, kui klass ei saanud päriselt koos olla. Helenist oli koroonakriisis oma õpilastele ja kolleegidele palju abi liikumissõbralikumate rutiinide loomisel.

Koos TORE tugiõpilastega tutvustas Helen virtuaalses kohvikus õpetajatele erinevaid interaktiivseid tegevusi, mida õpilastega läbi viia: TOREkad said õpetajatele tunni läbiviimise kogemuse, õpetajad aga õppisid lastelt põnevaid mänge, mida ainetundides rakendada. Koos tehti ka vaheajabingot, kus kõik tegevused olid seotud õues olemisega.

Helen jagab avalikult @opetajahelen Instagrami kontol oma parimaid palasid ja lugusid, millele elavad kaasa nii õpilased kui õpetajad.

Jüri Gümnaasiumi koolipere kinnitab, et õpetaja Valdma tegevused toetavad vaimset heaolu. Ei ole inimest, kes Helenit ei teaks!

Jevgenia Kirsanova

Eesti keele õpetaja Jevgenia Kirsanova, kes veel hiljaaegu töötas Narva Kesklinna Gümnaasiumis, on väga entusiastlik Liikuma Kutsuva Kooli esindaja. Pandeemiast ja kaugõppest hoolimata õnnestus tal korraldada liikumisüritusi ja -tegevusi nii oma kolleegidele kui ka õpilastele. Lisaks koolis tegutsemisele võttis Jevgenia vastu ka väljakutse jagada avalikult oma kogemusi õpetajate liikumisrõõmu aastast.

Jevgenia võttis eesmärgiks tõsta kolleegides meeskonnatunnet liikumise abil. Kui ta plaanidega pihta hakkas, ei teadnud ta aga sugugi, kas kolleegid tunnevad liikumisteemade vastu huvi ja kas tulevad tema liikumistegevustega kaasa.

Läks vaid pool aastat ning liikumispisikuga oli nakatanud juba terve hulk kolleege. Jevgenia korraldatud ja kogu kollektiivile mõeldud üritustest osavõtt kasvas iga korraga. Alailma liitus üritustega ka neid õpetajaid ja juhtkonna liikmeid, kel ühistest liikumistegevustest kogemusi seni üldse polnudki.

Jevgenia on läbinud ka aktiivsete ainetundide koolitajate koolituse ning teinud sisekoolitusi oma koolimajas. Lisaks juhendas ta ka mängujuhte.

Jevgenia suur huvi filmimise ja monteerimise vastu on toonud palju kasu liikumisrõõmu aasta tegemiste jäädvustamisel. Neid on ta jaganud nii Liikuma Kutsuva Kooli Facebooki grupis kui siinsamas Liikuma Kutsuva Kooli kodulehel. Jevgenia esindas Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikku ka väga edukalt venekeelses meedias.

Ta on tõeline liikumishing!

Merivälja Kool ja projekt “Armastan liikuda!”

Merivälja Kool on väikses aedlinna asumis paiknev kogukonnakool, kus õpib 557 õpilast. Kooli huvijuhi Janika Lepikuga on lapsevanemad suurteski projektides lahkelt valmis koostööd tegema. Koolil on ka toimekas liiklusturvalisuse töögrupp ning toimuvad paljud teised vahvad ühised ettevõtmised.

“Armastan liikuda!” sai alguse vajadusest välja mõelda tegevusi kooliruumidest väljaspool ning anda õues viibimisele uus ja motiveeriv lisaväärtus. Nii sündis plaan kokku lugeda koolivaheajal õues veedetud minutid ja teha seda klasside kaupa, kaasates ka klassijuhatajad ning õpetajad.

Projekti vedajate õnneks sadas maha lumi, mis kattis paksu vaibana ka kooli kõrval asuva kauni pargi. Lastevanematel tekkis idee rajada päris oma lumelinn Merivälja parki, mis on avar ja kus on põnevad sopid ja väiksemad nõlvad. Lumelinn oli hea võimalus anda projektile “Armastan liikuda!” avapauk ja veeta koolivaheaeg tervislikult ja rõõmsalt.

Pojektis toetasid Janikat ja kooli vanematekogu esinaine Eleri Kautlenbach, vanematekogu liikmed Vivika Kurnitski ja Moonika Aasna ning paljud teised.

Tallinna Arte Gümnaasium

Tallinna Arte Gümnaasium on suur kool Mustamäel. Kaugõppe aastal korraldati seal kaks traditsioonilist liikumisüritust – aeroobikapäev ning Arte tants. Aeroobikapäeva tarbeks võeti ühendust treener Katrena Tennoga, kes on kooli vilistlane. Üheskoos otsustati, et aeroobikapäev toimub koostöös Myfitnessi NETfitiga ülekooliline liikumistunnina.

Nii asus treener Katrena välja mõtlema trenni, mida saaksid ühtviisi nautida nii õpilased 1.-12. klassini kui õpetajad. Õpilaste ja õpetajate positiivse tagasiside põhjal tundus, et see kõik õnnestuski. Kuigi igaüks viibis ekraani taga ning teineteist ei nähtud, tekkis ikkagi tunne, justkui liiguti oma kooliperega koos. Ilmselt aitas kaasa see, et kogu koolipere oli ekraani taga samal ajal ja sama eesmärgiga – lihtsalt liikuda ja sellest energiat ammutada.

Teiseks Arte Gümnaasiumi liikumisürituseks oli Arte tants, virtuaalne tantsuvõistlus, mis ühendab endas loovuse ja liikumisrõõmu. Arte tantsul osalemiseks valisid õpilased muusikapala, lõid selle põhjal tantsu ning võtsid selle videosse. Sarnane tantsuvõistlus korraldati ka eelmisel aastal, kuid sel korral valiti võistlusele teema – selleks oli “Minu vanaema ütles”. Teema andis noortele võimaluse mõtiskleda oma juurte üle: mis olid need laulud, mida meie vanaemad kuulasid ja millest kõneleb Eesti pärimus? Nii valisid tublid tantsijad muusika kas vanaemade noorusest, näiteks estraadiklassika palu, või pärimusmuusikat.

Pärast võistlust Arte tantsud ei kao – nendest saab materjal tantsuvahetundideks ning liikumispausideks.

Pilvi Pregel Rapla Vesiroosi Koolist

Rapla Vesiroosi Koolis õpib 520 õpilast ja töötab ligi 60 õpetajat. Õpetaja Pilvi torkab nende hulgas silma juba pikki aastaid väsimatu liikumise propageerijana, eeskujuna, metoodiliste nippide ja liikumiskalendri jagajana. Liikumisrõõmu jagamisele pööras õpetaja Pregel tähelepanu ka kaugõppele jäädes. Õpilased on öelnud, et just tema teeb oma tundides ja ka veebitundides kõige rohkem huvitavaid liikumispause.

Õpetaja Pregel on olnud eestvedajaks mitmetele kõnnikoosolekutele, sünnipäevade tähistamisele koos liikumisega. Ta võtab ise osa erinevatest liikumisüritustest ning kutsub kolleege ja õpilasi kaasa. Ta on kooli õuevahetundides aidanud luua mitmekesiseid liikumistegevusi mängude, keksukastide jmt näol.

Tema tegevuse mõjul on koolitee turvalisem, õpilased teadlikumad ning õue- ja vahetunnitegevused mitmekesisemad. Tänu temale on kogu kooli koosliikumise rõõm suurem.

Tallinna Järveotsa Gümnaasium

Kui Tallinna Järveotsa Gümnaasium koos teiste koolidega märtsis kaugõppele suunati, käivitas kehalise kasvatuse õpetaja Raina Kaus projekti “Koolipere liikumislõunad”. Raina tutvustas kolleegidele ideed hakata korraldama õpetajalt-õpetajale õpitubasid, kus töötajad saavad tutvustada veebi vahendusel oma harrastusi.

Õpitubadest said peagi regulaarsed “liikumislõunad”, mis hakkasid toimuma igal teisipäeval ja reedel kell 13.00. Ikka selleks, et õpetajad saaksid päeva jooksul arvuti tagant püsti tõusta, veidi meelt turgutada ja mõnusate tegevustega endale hea enesetunde luua. Mis pole vähem tähtis – see oli ka kolleegidega ühiselt veedetud aeg.

Kaugõppe ajal oli lihtne unustada end pikaks ajaks ekraani ette, aga “liikumislõuna” tõi päeva kehalist aktiivsust ja leevendas pinget, mida pidev arvuti ees töötamine nii kehale kui vaimule kaasa toob.

“Liikumislõunaid” viisid läbi kooli töötajad ja oma liikumisharrastusi tutvustasid erinevate ainete õpetajad. Aktiivselt osalesid projektis ligi pooled kooli töötajad, kes kõik ootasid põnevusega “liikumislõunaid”. Regulaalsetel lõunatel osalesid lisaks õpetajatele tihti ka nende pereliikmed.

Aktiivsed lõunad kestsid kaugõppe lõpuni. Selle aja jooksul jõuti läbi katsetada terve palett erinevaid spordi- ja liikumisharrastusi: võimlemis- ja jõuharjutused, latino-aeroobika, iluuisutamine, keegel, tai-chi, rahvatants, zumba ja ballett. Need olid hetked, millest sai positiivse laengu kogu päevaks.

Tallinna Südalinna Kool

Kevadel 2020 märkasid Südalinna Kooli klassiõpetajad laste ja vanematega arenguvestlusi läbi viies, et õppetööga saadakse veel hakkama, kuid noorematel õpilastel on suur puudus suhtlusest ja huvitegevusest. Seetõttu alustas kogupäevakool sügisel 2020 õhtuste tegevustega neile klassidele, kes suunati eneseisolatsiooni ja distantsõppele.

Kogupäevakooli õhtused tegevused toimusid videokõnede vahendusel igal pärastlõunal ühest viieni. Iga päev oli kaks tundi koduste ülesannete lahendamisel abi saamiseks, kusjuures alati oli vähemalt üks liikuma kutsuv tegevus (nt spordiring, tsirkus, rahvatants, võimlemine, jooga, disko vms). Lisaks oli nädala jooksul vähemalt üks tervisega seonduv teematund (nt tervislik toit, uni, liikumise olulisus, sõprus, nutiohutus). Samuti oli õpilastel võimalus lihtsalt tulla õpetaja/sõpradega juttu rääkima.

Igasse nädalasse mahtus ka üks väljakutse (nt onni ehitamine, kevade märkide otsimine looduses, lemmiktegelase tutvustus vms): viis koolipäeva oli väljakutse läbi tegemiseks, nädala lõpul sai ühisel veebikohtumisel oma tegevusest rääkida.

Kogupäevakooli kaugõppemudel võeti väga hästi vastu: iga päevaga lisandus õpilasi, kes tundsid puudust omaealistega suhtlemisest ja ühistest mängudest. Regulaarselt osales tegevustes ligikaudu 30 õpilast, valdavalt 1.-5. klassist (sh HEV ja muukeelsed õpilased).

Kogupäevakooli veebitegevusi kavatsetakse jätkata ka edaspidi, kui taas kaugõppele minnakse: see annab võimaluse jätkata nii huvitegevusi kui suhtlust – kuid turvaliselt, veebikeskkonnas. Lisaks saavad lapsed kodus liikumistundide abil füüsilist koormust: kesklinnas elavaid õpilasi ei lubata tihti iseseisvalt õue. Ja ega ei olegi minna kuhugi, kus teisi inimesi ees ei ole (nt siis, kui laps peab olema eneseisolatsioonis).

Südalinna Kooli lapsevanemad on arenguvestlustel kiitnud, et sellist võimalust lastele pakutakse: nii on lapsel ka pärastlõunane aeg arendavate tegevustega sisustatud. Kuna ringidest ja treeningutest loobutakse kergemini, kui nendes ei saa pikka aega osaleda, siis aitab distantsilt huvitegevuse ja treeningutega jätkamine säilitada rutiini ning hoida lapsi harrastuste juures.

Triin Tibar Kuristiku Gümnaasiumist

Triin on väga aktiivne nii oma tööelus Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi huvijuhi ja inglise keele õpetajana kui igapäevaelus sporti tehes ja võrkpalli mängides. Lisaks sellele on ta innukalt tegelenud Liikuma Kutsuva Kooli programmiga oma koolis.

Aasta 2020 algas eriti keeruliselt: senistele siseruumi üritustele tuli välja mõelda uued lahendused, et muuta need väliüritusteks. Nii kujunes Kuristiku Gümnaasiumis väga edukaks isadepäeva kontserdi asemel korraldatud “Perega liikuma” üritus, mille eesmärk oli GPS-rakendusega õues liikudes kujundeid tekitada ning millest võtsid osa mitukümmend õpilast oma perega. “Perega liikumast” innustatuna asusid sarnaseid üritusi korraldama ka teised koolid.

Lisaks mahtus Kuristiku Gümnaasiumi õppeaastasse üleskutse “Liikuv klass”. Selle eesmärk oli kahe nädala jooksul tulla kooli tõukeratta või jalgrattaga ning koguda hommikuti oma klassile kleepse.

Kuna jõuluvaheaeg kujunes väga pikaks, korraldas Triin ka ürituse “Kogume pühade kilomeetreid”, kus tuli kolme nädala jooksul kokku koguda vähemalt 103 km.

Triinu töö ei piirdu ainult ürituste korraldamisega: ta on teinud mitmeid ettepanekuid, kuidas koolikoridorid ja hoov aktiivseks liikumiseks paremini sobima panna – sest nii saab liikumisega täita laste igapäevaelu.

Kuristiku Gümnaasiumi tegemisi on saatnud ka tunnustused – Liikuma Kutsuva Kooli advendikalendrisse saadetud kodune treeningvideo tõi auhinnaks tsirkusevahendid, Eesti Terviseradade loovtööde konkursi jaoks valminud liikumisvideo tõi koolile auhinnaks oma siseterviseraja.

2020. aastast on Triin olnud ka mängujuhtide koolitaja. Ta on käinud ka aktiivsete ainetundide koolitustel ning oskab tunnid väga atraktiivseks, lõbusaks, aga samas õpetlikuks muuta. Triin on oma teadmisi ja kogemusi edastanud ka teistele õpetajatele ning innustab neid õpiku-töövihiku meetodist välja tulema. Distantsõppe ajal tegi ta koostööd mitmete teiste aineõpetajatega, et õpilastele võimalikult põnev ja hariv õppeülesanne anda.

Aasta 2021 tõi taas pika distantsõppeperioodi ning selle käigus tegi Triin nii üksi kui toredate koduste abilistega videoid, kus on näiteid lihtsateks energiapausideks. Tema energiapausid on nüüdeks käiku läinud ka hulgal teistel õpetajatel.

Istuval ajastul on liikumine – kas või väikesedki liikumispausid – eriti olulised. Ning just seda Triin oma tööga loobki: lihtsaid ideid liikumiseks ka kõige kehvemates kodustes tingimustes.

Tuuli Muistna Kohila Gümnaasiumist

Kuigi Kohila Gümnaasium ei kuulu Liikuma Kutsuvate Koolide võrgustikku, on kooli loodusainete õpetaja Tuuli Muistna isiklikust huvist Liikuma Kutsuma Kooli Facebooki grupi liige. Seal nägi ta üleskutset osaleda õpetajate liikumisrõõmu aastal ja jagada avalikult oma kogemusi, ning otsustas anda oma panuse.

Ise selgitas Tuuli oma otsust sellega, et vajas väikest lisamotivatsiooni enda distantsõppe ajal liikumises hoidmiseks. Tuuli seadiski endale eesmärgiks hoida õpetajana oma tööpäevades ka liikumist, olgu kaugõpe või mitte. Tuuli kutsus tasapisi, aga järjepidevalt ka oma kolleege endaga tegutsema. Ta oli eestvedajaks ühistele kõndimistele või matkadele, mida pärast tööpäeva koos ette võeti.

Nagu paljudele teistele, tõi kaugõppeaasta ka Tuulile mitmesuguseid tööalaseid ja isiklikke väljakutseid, mis vahepeal panid liikumisrõõmu pakkuvad tegevused pausile. Kuid tahtejõud ja ka vastutus oma kogemusi avalikult jagada aitasid tal liikumisrõõmu uuesti üles leida ja hoidsid laisaks muutumise eemal. Teame ju kõik, kui raske on uuesti ree peale saada. Tuulil õnnestus see aga suurepäraselt ja ta oli sellega eeskujuks nii oma kolleegidele kui ka õpilastele. Ka kaugõpe ei murdnud tema liikumisrõõmu maha!


Aastatel 2020-2023 toimuvad Liikuma Kutsuva Kooli arendus- ja rakendustegevused projekti “Kooliõpilaste liikumisaktiivsuse toetamine” toel. Projekti rahastatakse Euroopa Majanduspiirkonna toetuste 2014-2021 programmist “Local Development and Poverty Reduction”, mille kaasrahastajaks on Sotsiaalministeerium ning omafinantseeringu katab Tartu Ülikool.